Rubriigiarhiiv: Materjalid liigiti

Kap-kap, kap-kap kalliranda

Nojaa, nüüd akkame kalliranda minema:

Kap-kap, kap-kap kalliranda,
sönk-sönk, sönk-sönk Sörve randa,
tuhat tulist tursiranda!
Nüüd akkame minema kalliranda:
Kap-kap, kap-kap kalliranda,
sönk-sönk, sönk-sönk Sörve randa,
tuhka tulist tursiranda,
Sörvest tooma tursiända!

Kudas see oli …

Laulab Maria Laur, 56-a, Sauvere külast (Kärla kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1959. a (RKM, Mgn. II 174 d).

Sõnaseletus:
tuhka tulist tursiranda – tuhatnelja tursaranda
tursiända – tursasaba


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sõit, sõit, sõit Siiksaare randa

Sõit, sõit, sõit Siiksaare randa,
kaps, kaps, kaps Sõrve randa,
Siiksaare rannast silku tooma,
Sõrve rannast turssi tooma.

1. esitus: laulab Liini Ränk, 53-a, Orinõmme külast (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 18 g).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletus:
turssi – turski


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sink-sönk Sörve poole

Sink-sönk Sörve poole,
tied kaudu Tiesuu poole,
üle Löpe Löu poole.
Linnast saia tuoma.
Säält saab saiad sarilikud,
sarilikud, sarved pees,
kringlitel on kribus otsad.

Viis’p tule mul meele.

Laulab Marie Martinfeld, 87-a, Kaunispe külast (Jämaja kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 344 c).

Sõnaseletused:
sarilikud – sarvilised
pees – peas
kribus – känkras, krussis

Sõnu võib rütmiliselt lugeda või kasutada mõnda sobivat viisi teiste laulude juurest.


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf)

Iidus-tiidus teele minna

Iidus-tiidus teele minna,
äi ole püksi jalga panna.
Uied oopis ömblemata,
vanad püksid paikamata.

– Kes seda siis laulis või kellele seda lauldi?
– See meeste laul. Meeste laul.
– Mehed laulavad või?
– Jah.
– Ahah.

Laulab Veera Kuusk, 73-a, Asu külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 178 l).

Sõnaseletus:
uied – uued


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Iidut aga tiidut teele minna

Iidut aga tiidut teele minna,
ei ole pastlid jalga panna.
Uied pastlid leikamata,
vanad kinni paikamata.

siis ole rohkem seal midagi.

Iidut aga tiidut teele minna,
ei ole pastlid jalga panna.
Uied aga pastlid leikamata,
vanad kinni paikamata.

Laulab Anna Kivi, 74-a, Asva külast (Pöide kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 242 c).

Anna Kivi laulab sageli esimest kaheksandiknooti pikemalt.

Sõnaseletused:
pastlid – pastlaid
uied – uued


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Pill, pill, pill Paabu

Aga kui laps põlve pääle võeti niiviisi?
– Ah sedamoodi jah. Kuidas see nüüd oli, üks laul oli ka:

Pill, pill, pill Paabu,
aja ärjad roogu,
tösta neitsi tölda,
pane junkru juure.

Laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 d).

Sõnaseletus:
junkru – mõisaametniku või noorhärra


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Saaga, saaga, saemees

Laps oli pölve ees, jalgade ees seisis ja kaks kätt vöeti niiviisi kätte ja siis teda öötsutadi kaksipidi.

Saaga, saaga, saemees,
saeb uue sauna ees,
puudelöhkuja taga järge,
süldaladuja köige viimaks. Hopp!

1. esitus: laulab Juuli Erlach, 60-a, Rahtla külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 346 g).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletus:
süldaladuja – riitaladuja


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Timmu-tammu teile

Timmu-tammu teile,
tule omme meile!
Meilt saad sooja saia,
pitka putku piima.

– Ja see oli siis nüüd tammutamine. Kuidas see tammutamine käis? Kus see laps oli?
– Laps oli lihtsalt kahe jala vahel, seljaga vanaisa või vanaema poole. Ja siis hoiti, vanaisa hoidis tal vöökohalt kinni ja … vasakule poole ja paremale poole ja, nii laps siis tammus, üks jalg tõusis ülesse ja nii toimus see siis rütmis.
– Ja kes teile seda tegi?
– Minule tegi seda põhiliselt vanaisa.

Laulab Maie Opkaup, 50-a, Kavandi külast (Jaani kihelkond). Kogunud Janika Oras 1990. a (RKM, Mgn. II 4232 (7)).

Sõnaseletus:
putku – puunõu, kirnu


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Tiritammu teile

Tiritammu teile,
tule omme meile,
meilt saab sooja saia,
pitka putku piima,
laia lasna leiba,
suure tõlla tõrva,
vana ratta rasva,
rasva ja rasva.

Laulab Miia Rand, 71-a, Õeste külast (Karja kihelkond). Kogunud Lilia Briedis 1959. a (RKM, Mgn. II 197 a).

Miia Rand varieerib viisi pidevalt, noodis on toodud üks viisikujudest.

Sõnaseletused:
putku – puunõu, kirnu
lasna – leivalabida


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Timmu-tammu, taadi poega

Timmu-tammu, taadi poega,
eida jalga, emme poega.
Taadil tammeraiujaks ja
eidel einaniitijaks.

Laulab Amanda Trei, 49-a, Haeska külast (Valjala kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva ja Ingrid Rüütel 1961. a (RKM, Mgn. II 483 a1).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Timm-tamm teile

Timm-tamm teile,
tule omme meile,
siis saad sooja saia,
pitka putku piima,
vana vankri rasva,
uue tölla törva.

Sedasi oli see tammutamise laul.

Laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 c1).

Sõnaseletus:
putku – puunõu, kirnu

Väike laps seisis tavaliselt tammutaja ees või põlvede vahel. See hoidis last kinni ja kõigutas laulu taktis jalalt jalale.


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kiisukeine, kassikeine

Kiisukeine, kassikeine,
neljajalgne neiukeine,
vaata minu vaka järge,
kükita mu kerstu peal.
Ma lään ise kiige alla,
kiige alla kiikuma,
üle õrre õõtsuma,
paade peale paukuma.
Kiige all on kenad neiud,
üles kasvand kui roosipaiud.

Ja rohkem pole.

– Millal seda lauldi?
– Lapsele ikka, kui lapse kiigu juures.
– Aga neid teisi, mis te siin laulsite? See „Eilu-leilu” ja?
– Kõik lapselaulud.

1. esitus: laulab Anna Kivi, 74-a, Asva külast (Pöide kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 242 e).

Anna Kivi laulab sageli esimest kaheksandiknooti pikemalt, veidi punkteeritult.

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletused:
vaka – veimevaka või -kirstu
õrre – kiigevõlli
paade – paekivide
paiud – lilled


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Äia-päia, lase kiiga käia

Äia-päia, lase kiiga käia
üle mere metsa,
suure kannu otsa,
kannu otsas pesa,
pesa sees oli muna,
munadest saab pojad,
poegadest saab linnud.
Linnud laulvad lahkesti
lastel unelaulusi.
Ää-ää, ää-ää,
ää-ää, tuttu jää!

See käis lihtsalt sinna otsa, et laps magama jääb.

Laulab Lilli Koppel, 66-a, Tahula külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 348 h).

Sõnaseletus:
kannu – kännu


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Äiu, ätsi, tudu, totsi

Äiu, ätsi, tudu, totsi!
Äiu-tudu, püi-puu tudu!

Laulab Villem Arge, s 1878. a, Länga külast (Anseküla kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 511 f).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Uni, uni, uhke ärra

Uni, uni, uhke ärra,
kukulind sa kulla proua,
päästlik oli pesutüdruk,
külmatihane küüritüdruk,
arakas oli taale ammeks,
lagle lasteoidijaks,
tuike oli tuatüdruk,
rebane oli rehepapiks,
unt oli taale ustepoisiks.

Seda pole rohkem, seda sai lapse kätki juures ikke lauldud.

Laulab Liisu Lõhmus, 90-a, Hämmelepa külast (Püha kihelkond). Kogunud Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva 1961. a (RKM, Mgn. II 496 h).

Sõnaseletused:
päästlik – pääsuke
külmatihane – tihane, kes tuleb maja juurde ja sellega külma kuulutab


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Uni tuleb uljudes

Uni tuleb uljudes,
magamine marssides.
Uni toob lapsel uue kuue,
magamine maini särgi.
Uni tuleb uksest sisse,
tagakambrist aknast sisse,
istub lapse huule peale,
kukub lapse kulmu peale!

Laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 b).

Sõnaseletused:
uljudes – hõljudes
maini – maani


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Laul sai otsa

Laul sai otsa, laks läks metsa,
suure laia lepa otsa,
mina, vaene, tamme otsa,
tamm kukkus maha, ma jäi ala.

Veel üks kord algusest.

Laul sai otsa, laks läks metsa,
mina, vaene, tamme otsa,
tamm kukkus maha, ma jäi ala.

Laulab Veera Kuusk, 73-a, Asu külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 178 m).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Mina laulan, miks ma’p laula

Mina laulan, miks ma’p laula,
ma laulan mere muruksa,
mereääred ätsemaaksa,
merepõhjad põllumaaksa,
mereliivad literiksa,
merepaed paperiksa,
meretagused taimelauduks,
ise einamaaksa,
merelained laevadeksa.

Oleks see mo olemine,
teiseks see mo tegemine:
ma teeks tuulest hobuse,
vihmasaost teeks sadula,
sadulale saksapoisi,
saksapoisile kübara,
kübarale kuldarooni.
Ohakas minu hobune,
sõnajalg mo sõiduruuna.

Laulnud Anna Teras, 80-a, Rahula külast (Pöide kihelkond). Kirja pannud Friedrich ja Alvine Paulmeister 1909. a (EÜS VI 630 (1) ja 599 (1).

Sõnaseletused:
ätsemaaksa – lille- või karikakramaaks
literiksa – litriteks, ümmargusteks õhukesteks liistakateks
merepaed paperiksa – mere paekivid paberiks
taimelauduks – taimelavaks, peenramaaks
vihmasaost – vihmasajust
kuldarooni – kuldkrooni


Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Laulik oli lapse isa

Laulik oli lapse isa,
laulik oli lapse ema,
laulik lapse kiigutaja,
laulik piab lapsest saama.

1. esitus: laulab Eva Ahkt, 76-a, Paimala külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Lilia Briedis ja Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 351 e).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Peened sörmed löid pilli

Peened sörmed löid pilli,
kaval käsi löi kannelt.
Mina, ullu, uskuma,
nödra meelega nötkuma.
Läksin tamme tantsima,
ümarikult öörima,
pee puutus kuuske,
tahm langes tanu peale,
umbudu uie kuue peale,
kaste kaunis kapedile.
Uiht-uiht-uiht tule meile,
meie eit tuleb oome teile!
Täna tantsime rootsi tantsi,
oome kahe kassi käpa tantsi,
viie vihalehe tantsi,
kuie kuivand kuuse tantsi.
Iir üppas ja kass kargas,
vana karu lei trummi,
kerp aknast välja,
nahkpüksid jalga,
vöttis vöörad vastu.
Olge terved tulemast,
vaese rahva pulma!
Silku saite süia,aput taari juua,
pika pütiga piima,
laia lakiga viina,
uie tölla törva,
vana ratta rasva.

Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1958. a (RKM, Mgn. II 129 d).

Sõnaseletused:
nötkuma – nõtkelt liikuma, õõtsuma
ümarikult öörima – ümmarguselt keerlema, pöörlema
pee – pea
umbudu – paks udu
uie – uue
kapedile – sokile
oome – homme
kuie – kuue
taar – kali
lakiga – mütsiga
uie tölla – uue tõlla

Lauljad on ühes pikas rivis, käest kinni. Esimene veab rivi, joostakse laulurütmis. Vedaja võib teha igatpidi lookeid, pugeda rivisolijate käte alt läbi, moodustada ringi, kerida rivi kerasse ja jälle lahti.

Sõnas pee (pea) on täishäälik hääldatud ee ja ää vahepeal. Neile silpidele, mida lauldakse kiiremini (kaks poole lühemat nooti kui tavaliselt), on joon alla tõmmatud.

Maria Koert kordab paaril korral rohkem kordi järjest viisi teist poolt (tahm langes tanu peale kuni kaste kaunis kapedile; Olge terved tulemast / vaese rahva pulma).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kui mina akkan laulamaie

Kui mina akkan laulamaie,
laulamaie, laskemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
saksad servi seisamaie,
vallad viltu vaatamaie.
Kuule, kus seisvad kulda saksad,
öbedased önnepoisid!
Need on külas kuldsed poisid,
üle valla valged poisid.

Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 466 f).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Lapsed, laulgem lahkesti

Lapsed, laulgem lahkesti,
löögem lulli röömsasti,
kunni noored päevad
meile jälle jäävad.

Ärgem tehkem vallatust,
see teeb palju pahandust,
noorte laste röömuks
saavad mängud peetud.

Vaadakem, kes ringi sees
vigurid teeb teiste ees,
köik nüüd seda tehku,
kes ei tee, pant maksku.

See on ringimäng ja üks on ringi sees ja seda vigurit, mis see üks sääl ringi sees teeb, seda peavad kõik järge tegema. Kes ei tee, see maksab pandi. Siis pärast on pantide möistatamine, igasugused nalja möistatused.
– No missugused olid need pandi möistatamised? Tuleb mõni meelde?
– Möistatus, üks oli niisugune: öuest tuua viis tött ja viis valet.
– No kuidas seda tehti?
– Siis oli niisugune, üks, vaat see asi on seda- ja sedamoodi, vaat nüüd. Noh, et ikka viis asja leiad niisugused ehtsad asjad, mida aitab teistele rääkida. Ja pärast ütled jälle, et vaat see on köik vale. See pöle olnud. See on siis viis valet ja viis tött.
– Mis muud tehti veel?
– Ei noh see oli siis, kes neid köiki oskab rääki, mis asjad need kõik ollid, no mis ühegil meele tuleb.

Laulab ja jutustab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 334 d).

Sõnaseletus: kunni – kuni

Helmi Ots jutustab ühest tuntud pandilunastamise ülesandest. Kes on sellise ülesande saanud, peab korraks väljas käima ja tagasi tulles rääkima viiest usutavast asjast, mida ta seal nägi (näiteks, väljas oli porilomp), ja viiest võimatust asjast (lombis ujusid kuldkalad).

Kõik ülipikad (vahel ka pikad) ee-d siin ja järgmistes lauludes hääldatakse pisut kõrgemalt, natuke ii moodi – näiteks sõnades see, teeb, peetud. Samuti ülipikk oo ja öö on vastavalt uu- või üü-poolsed.


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)