Mina laulan, miks ma’p laula,
ma laulan mere muruksa,
mereääred ätsemaaksa,
merepõhjad põllumaaksa,
mereliivad literiksa,
merepaed paperiksa,
meretagused taimelauduks,
ise einamaaksa,
merelained laevadeksa.

Oleks see mo olemine,
teiseks see mo tegemine:
ma teeks tuulest hobuse,
vihmasaost teeks sadula,
sadulale saksapoisi,
saksapoisile kübara,
kübarale kuldarooni.
Ohakas minu hobune,
sõnajalg mo sõiduruuna.

Laulnud Anna Teras, 80-a, Rahula külast (Pöide kihelkond). Kirja pannud Friedrich ja Alvine Paulmeister 1909. a (EÜS VI 630 (1) ja 599 (1).

Sõnaseletused:
ätsemaaksa – lille- või karikakramaaks
literiksa – litriteks, ümmargusteks õhukesteks liistakateks
merepaed paperiksa – mere paekivid paberiks
taimelauduks – taimelavaks, peenramaaks
vihmasaost – vihmasajust
kuldarooni – kuldkrooni

---

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)