Kee, kee, katlake,
saada süüa, sangake!
Mehed tulad metsast koo,
poisid puida kopsimast,
tüdrukud tööd tegemast,
lapsed laastu noppimast.
Laulab Melanie Mäetalu, 69-a, Orissaarest (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 25 a).
Ketra, ketra, ketra kenat lönga,
kenat lönga, kenat lönga,
noore taadile noodalönga,
noodalönga, noodalönga,
vana taadile vörgulönga,
vörgulönga, vörgulönga,
noore emmele nöelalönga,
nöelalönga, nöelalönga,
vana emmele vaibalönga,
vaibalönga, vaibalönga.
Tukk-nukk tuli peale,
tukk-nukk tuli peale.
1. esitus: laulab Lilli Koppel, 66-a, Tahula külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 348 a).
2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.
Kuula laste esituses 2011. aastal:
Võitegija laul:
Kogu, kogu, koorekene,
kogu koera õnne piale,
kirju kiisu õnne piale,
meie Manni õnne piale.
Üles kirjutanud T. Kõrv Pöide kihelkonnast 1891. a (H III 12, 712 (5)).
Sõnaseletus:
kogu – kokku
Võitegemise sõnu võib rütmiliselt lugeda või laulda mõne lihtsa viisiga.
Oota, oota, uteke,
kasva, Liisi kaasalammas,
siis lääme Räätsust raudi tooma,
Käärseljalt käärisid.
Niidame ute villa ära.
Laulab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 333 c).
Sõnaseletused:
kaasalammas – kaasavaraks mõeldud lammas
raudi – lambaraudu
Nüüd akkab lehmalüpsja laul. Siis lehm annab paremini piima.
Sööru, sööru, sörgajalga,
anna piima, angussarve!
Mul on pere piima tahtmas,
vööras pere vöida tahtmas,
mehed tulevad metsast koju,
poisid puida raiumast,
lapsed laastu noppimast,
tütrukud tulevad töölt koju.
Laulab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 333 e).
Sõnaseletus:
angussarve – harali sarvedega (lehm)
Sõõru, sõõru, totukeine,
sõõru mulle sõstrapiima,
maalu mulle marjapiima,
mul on pere piima tahtmas,
võõras pere võida tahtmas.
Laulab Liini Ränk, 53-a, Orinõmme külast (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 18 b).
Sõnaseletused:
totukeine – lehmakene
maalu – sõõruta
Noh nüüd akkame siis pätskakku tegema.
Pätskakku, pätskakku, pätskakku, pätskakku,
veeri, veeri, veeri, veeri,
upp ahju, upp ahju, upp ahju!
Laulab Maria Laur, 56-a, Sauvere külast (Kärla kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1959. a (RKM, Mgn. II 174 e).
Laps oli pölve ees, jalgade ees seisis ja kaks kätt vöeti niiviisi kätte ja siis teda öötsutadi kaksipidi.
Saaga, saaga, saemees,
saeb uue sauna ees,
puudelöhkuja taga järge,
süldaladuja köige viimaks. Hopp!
1. esitus: laulab Juuli Erlach, 60-a, Rahtla külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 346 g).
2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.
Sõnaseletus:
süldaladuja – riitaladuja
Kuula laste esituses 2011. aastal:
Kui mina akkan laulamaie,
laulamaie, laskemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
saksad servi seisamaie,
vallad viltu vaatamaie.
Kuule, kus seisvad kulda saksad,
öbedased önnepoisid!
Need on külas kuldsed poisid,
üle valla valged poisid.
Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 466 f).