Sildiarhiiv: Maria Koert

Kuningamäng

Kunning, kunning, kuke kunning,
kuning oli kulda poisike,
miks sa’s tule enne (mullu) moole,
tunamullu tulid moole,
kui joosid jööd öluta,
viinaalligad arudes,
möni allik möisades?
Nüid sa tuled kevadisel,kehval ajal,
nüid sa riisud riideilbud,
katkud kaelakudrused.
Kelle kord oli panti panna?

Ringiskäijad hoiavad käest kinni ja laulavad. Ringi sees on kuningas, kes istub toolil, seisab või kõnnib teistele vastupidises suunas. Vahel on sees olnud ka kaks mängijat. Kui laul lõpeb, võtab kuningas pandi – kas sellelt, kellega ta kohakuti seisma jäi või oma valitud mängijalt (istuv kuningas võib väljavalitu suunas näpuga näidata). Võib ka mitmelt mängijalt korraga pandi võtta. Kui pante on juba kogunenud küllalt (või igalt mängijalt), hakatakse pante lunastama. Kuningas annab ülesande, kui ülesanne on täidetud, annab kuningas pandi omanikule kätte.

Laulab Maria Koert, 78-a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1958. a (RKM, Mgn. II 129 i).

Sõnaseletused:
moole – mulle
jööd – jõed
kaelakudrused – helmed kaelas

Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Peened sörmed löid pilli

Peened sörmed löid pilli,
kaval käsi löi kannelt.
Mina, ullu, uskuma,
nödra meelega nötkuma.
Läksin tamme tantsima,
ümarikult öörima,
pee puutus kuuske,
tahm langes tanu peale,
umbudu uie kuue peale,
kaste kaunis kapedile.
Uiht-uiht-uiht tule meile,
meie eit tuleb oome teile!
Täna tantsime rootsi tantsi,
oome kahe kassi käpa tantsi,
viie vihalehe tantsi,
kuie kuivand kuuse tantsi.
Iir üppas ja kass kargas,
vana karu lei trummi,
kerp aknast välja,
nahkpüksid jalga,
vöttis vöörad vastu.
Olge terved tulemast,
vaese rahva pulma!
Silku saite süia,aput taari juua,
pika pütiga piima,
laia lakiga viina,
uie tölla törva,
vana ratta rasva.

Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1958. a (RKM, Mgn. II 129 d).

Sõnaseletused:
nötkuma – nõtkelt liikuma, õõtsuma
ümarikult öörima – ümmarguselt keerlema, pöörlema
pee – pea
umbudu – paks udu
uie – uue
kapedile – sokile
oome – homme
kuie – kuue
taar – kali
lakiga – mütsiga
uie tölla – uue tõlla

Lauljad on ühes pikas rivis, käest kinni. Esimene veab rivi, joostakse laulurütmis. Vedaja võib teha igatpidi lookeid, pugeda rivisolijate käte alt läbi, moodustada ringi, kerida rivi kerasse ja jälle lahti.

Sõnas pee (pea) on täishäälik hääldatud ee ja ää vahepeal. Neile silpidele, mida lauldakse kiiremini (kaks poole lühemat nooti kui tavaliselt), on joon alla tõmmatud.

Maria Koert kordab paaril korral rohkem kordi järjest viisi teist poolt (tahm langes tanu peale kuni kaste kaunis kapedile; Olge terved tulemast / vaese rahva pulma).

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kui mina akkan laulamaie

Kui mina akkan laulamaie,
laulamaie, laskemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
saksad servi seisamaie,
vallad viltu vaatamaie.
Kuule, kus seisvad kulda saksad,
öbedased önnepoisid!
Need on külas kuldsed poisid,
üle valla valged poisid.

Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 466 f).

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)