Rubriigiarhiiv: ahellaul

Leeri-leeri löoke (Karja)

kaart
Kevadesel ajal karjalastel helises suus:

Leeri-leeri löoke,
kus so kuldas pesake?
Toa taga tamme otsas.
Kus see tamm siis jälle sai?
Vanamees raius tamme maha.
Kus vanamees jälle sai?
Vanamees suri ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pika pöllu peendra alla.
Kus see peenar jälle sai?
Kiri ärg kündis peendra üles.
Kus see kiri ärg jälle sai?
Kerves tappis kirju ärja.
Kus see kerves jälle sai?
Kövasi kulutas kirve ära.
Kus see kövasi jälle sai?
Kövasi köksus kannu alla.
Kus see kand siis jälle sai?
Karu kiskus kannu üles.
Kus see karu jälle sai?
Karu läks muiste mujale maale,
jättis jäljed seia maale,
pooled jäljed Poolamaale.
Taal oli kolmi pojukest:
üks oli sääse sääreline,
teine pödra pölveline,
kolmas räimerooline.
Esimeine uine, teine luine,
kolmas kassi kaelaluine.

Üles kirjutanud Carl Allas Karja kihelkonnast (H I 4, 437/8 (2)).

Sõnaseletused:
kiri ärg – kirju härg
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd
uine – ilmselt sõnast luine tuletatud riimuv sõna

Sõnad: lae alla (.pdf)

Liiri-lööri löuke (Kihelkonna)

kaartLiiri-lööri löuke,
kus sinu kulla pesuke?
Tua taga tamme otsas.
Kus see tamm sealt jälle jäi?
Vanamees raius tamme maha.
Kus see vanamees jälle jäi?
Vanamees suri ise ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pitka pöllu peendra peale.
Kus see peenar jälle jäi?
Ätsed katsid peendra ära.
Kus need ätsed jälle jäid?
Neitsit noppis ätsed ära.
Kus see neitsit jälle jäi?
Neitsit istus kivi otsas.
Kus see kivi jälle jäi?
Vesi viis kivi ära.
Kus see vesi jälle jäi?
Must ärg rüüpas vee ära.
Kus see must ärg jälle jäi?
Tappur tappas musta ärja.
Kus see tappur jälle jäi?
Kövasi kulutas tapru ära.
Kus see kövasi jälle jäi?
Kövasi kargas kannu ala.
Kus see kand jälle jäi?
Karu käristas kannu juured.
Kus see karu jälle jäi?
Karu läks muiste muile maile,
jättis jäljed siia maale,
pooled jäljed Poolamaale,
omad asjad Soomemaale.

1. esitus: laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 c).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletused:
pesuke – pesake
ätsed – lilled, karikakrad
tappur – kirves
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd

Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Liiri-lööri löuke (Jämaja)

kaartLiiri-lööri löuke,
kus sinu kulla pesake?
Toa taga tamme otsas,
vana körge kuuse otsas.
Kus see kuusk siis jälle jähi?
Vanamees raius kuuse maha.
Kus see vanamees jälle jähi?
Vanamees suri ise ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pika pöllu peendrale.
Kus see pikk pöld jälle jähi?
Vesi vöttis pika pöllu.
Kus see vesi jälle jähi?
Must ärg rüüpas vee ära.
Kus see must ärg jälle jähi?
Kirves tappis musta ärja.
Kus see kirves jälle jähi?
Kirves läks metsa kännu alla.
Kus see känd siis jälle jähi?
Karu kiskus kännu üles.
Kus see karu jälle jähi?
Karu läks muiste muile maile maid möötma.
Mis tal sääl siis vastu tuli?
Obune iiru varsaga,
lehm tuli leedi vassikaga,
lammas laugi tallega,
siga tuli seitsme pörsaga,
kass tuli kääriratastega,
koer tuli koldse töllaga,
kana tuli kahe pojaga.
Laul löppes otsa ning laks läks metsa,
Löu körtsi Löpe otsa.

Lapsed kiiga pääl kiikusid ja siis ise laultsid seda. Niisugused kooliealised 10–12-aastased lapsed.

Viisi on laulnud Ann Õunapuu, 77-a, Mässa külast (Jämaja kihelkond). Üles kirjutanud Herbert Tampere 1959. a (RKM II 88, 532 (1)). Üles kirjutanud Herbert ja Erna Tampere Kuressaares 1959. a (RKM II 88, 532 (1) ja 36/8 (1)).

Sõnaseletused:
iiru – hiirhalli
leedi – hallikaspruuni, valkjaskollase
laugi – lauguga, valge vöödiga otsa ees
koldse – kollase

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Leeri, leeri lõuke (Kärla)

Leeri-leeri löuke,
kus su kulda pesikonda?
Toa taga tammikus,
sauna taga saarikus,
metsa ääres männikus.
Kus see männik jälle jäi?
Vanamees raius männiku ära.
Kus see vanamees jälle jäi?
Vanamees suri jälle ära.
Kus ta maha maeti?
Pika pöllu peenra pääle.
Kus see peenar jälle jäi?
Ätsed kasvasid peenra pääle.
Kus need ätsed jälle jäid?
Neitsit noppis ätsed ära.
Kus see neitsit jälle jäi?
Neitsit kiigub kivipuuris.
Kus see kivi jälle jäi?
Vesi viis see kivi ära.
Kus see vesi jälle jäi?
Must ärg rüüpas vee ära.
Kus see must ärg jälle jäi?
Tappur tappis mustru ära.
Kus see tappur jälle jäi?
Kövasi kulutas tappuri ära.
Kus see kövasi jälle jäi?
Kövasi kargas kännu ala.
Kus see känd jälle jäi?
Karu see kiskus kännu üles.
Kus see karu jälle jäi?
Karu läks muiste muile maile,
jättis jäljed siia maale –
tölla aga ratta törva tooma,
vana aga ratta rasva tooma.
Kes ta järel senna läinud?
Vanamees valge kasukaga,
naene nödra lapsega,
obu iiru varsaga,
lehm leedi vassikuga,
lammas laugi tallega,
siga seitsme pörsaga,
koer kolme pojaga,
kass kahe rattaga.

Üles kirjutanud Karl Loiken Kärla kihelkonnast 1891. a (H II 41, 325/7 (5)).

Sõnaseletused:
pesikonda – pesakond
saarik – saaremets
ätsed – lilled, karikakrad
kivipuuris – mõeldud: kivipuus, käsikivi käepideme küljes
tappur – kirves
mustru – musta härja
kövasi – luisk
nödra – nõrga

Sõnad: lae alla (.pdf)

Leeri-leeri löuke (Kaarma)

Leeri-leeri löuke,
kus su kulla pesake?
Tua taga tammikus,
elu ees aavikus.
Kus see aavik jälle jähi?
Vanamees raius tammed ää.
Kus see vanamees jälle jähi?
Vanamees suri ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pitka pöllu peendra peale.
Kus see peenar jälle jähi?
Ätsed katsid peendra ää.
Kus nee ätsed jälle jähid?
Neitsit noppis ätsed ää.
Kus see neitsit jälle jähi?
Neitsit kiikus kivi otsas.
Kus see neitsit jälle jähi?
Vesi veeretas kivi ära.
Kus see vesi jälle jähi?
Muster rüüpas vee ää.
Kus see muster jälle jähi?
Tapper tappis mustre ää.
Kus see tapper jälle jähi?
Kövasi kulutas tapre ää.
Kus see kövasi jälle jähi?
Kövasi kargas kannu ala.
Kus see kand jälle jähi?
Karu kaapis kannu üles.
Kus see karu jälle jähi?
Karu läks karates muile maile,
jättis jäljed siia maale,
pooled jäljed Poolamaale.
Kes siis teda saatma läksid?
Tütrukud linajuustega,
poisid poolte pölledega,
obu iiru varsaga,
lehm leedi vasikaga,
lammas laugi tallega,
kits kinderkondiga,
siga seitsme pörsaga,
koer koldse töllaga,
kass kahe pojaga,
ani ühe munaga.

Üles kirjutanud Friidu Peeters Kaarma kihelkonnast 1891. a (H II 41, 395/6 (15)).

Sõnaseletused:
elu – elamu
pitka – pika
ätsed – lilled, karikakrad
muster, mustre – must härg, musta härja (lühendatud)
tapper – kirves
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd
iiru – hiirhalli
leedi – hallikaspruuni, valkjaskollase
laugi – lauguga, valge vöödiga otsa ees
kinderkondiga – tagumise jala koodiotsaga
koldse – kollase

Sõnad: lae alla (.pdf)

Leeri-leeri löuke (Kaarma)

Leeri-leeri löuke,
kus so kulla pesake?
Ula all aavikus,
toa taga tamme otsas.
Kus see tamm jälle jähi?
Vanamees raius tamme ää.
Kus see vanamees jälle jähi?
Vana mees suri ise ää.
Kus see vanamees maha maeti?
Pitka pöllu peenra peale.
Kus see peenar jälle jähi?
Ätsed katsid peenra ää.
Kus need ätsed jälle jähid?
Neitsit noppis ätsed ää.
Kus see neitsit jälle jähi?
Neitsit kiikus kivi otsas.
Kus see kivi jälle jähi?
Vesi veeretas kivi ää.
Kus see vesi jälle jähi?
Must ärg rüüpas vee ää.
Kus see must ärg jälle jähi?
Tappur tappis musta ärja.
Kus see tappur jälle jähi?
Kövasi kulutas tapru ää.
Kus see kövasi jälle jähi?
Kövasi kargas kannu alla.
Kus see kand jälle jähi?
Karu käristas kannu üles.
Kus see karu jälle jähi?
Karu läks muiste muile maile,
jättas jäljed seia maile,
pooled jäljed Poolamaile.
Vat-tilli, vat-tilli pom-pom-pom,
laul sai otsa, laks läks metsa,
laks läks laia lepa otsa,
suure metsa saare otsa.

Teadmata üleskirjutaja on need sõnad saatnud Jakob Hurdale ilmselt Kaarma kihelkonnast (H I 4, 294).

Sõnaseletused:
ula all – katuseräästa all
pitka – pika
ätsed – lilled, karikakrad
tappur – kirves
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd

Sõnad: lae alla (.pdf)

Kits kilu karja

Kits kilu karja,
üle mere marja.
Tee mulle eina,
ma eina totule.
Tott mulle mimmi,
ma mimmi põrsale.
Põrsas mulle külge,
ma külje tammele.
Tamm mulle lehte,
ma lehe lambale.
Lammas annab mulle villa,
ma viin villad Viisikusse.
Viisikas teeb viisisi kuubesi,
paikab katkend kasukaid.

Laulab Anna Kivi, 74-a, Asva külast (Pöide kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 242 d).

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kits kile karja

Kits kile karja,
üle mere marja.
Tegi totule eina,
tott mulle piima.
Mina piima piigale,
piik mulle külge.
Mina külge sepale,
sepp mulle nuga.
Mina nuga tammele,
tamm mulle lehti.
Mina lehti utele,
utt mulle villa.
Mina villa emmele,
emm teeb mul uue kuue.

1. esitus: laulab Minna Neps, 67-a, Paju külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Selma Lätt ja Olga Jõgever 1958. a (RKM, Mgn. II 118 e).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletused:
kile – kits (kitse vanem nimetus, ”Kits karja” laulus tuleb ette ka kide, kidu, kilu)
piigale, piik – põrsale, põrsas

Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kits kibi-käbi, kibi-tangu

Kits kibi-käbi, kibi-tangu,
pärast pitka noka taadi tangu.
Kits kilu karja,
üle mere marja.
Kits moole einu,
mina einu totule.
Tott moole mimmi,
mina mimmi põssale.
Põssa moole rõika,
mina rõika sepale.
Sepp moole nuga,
mina nuga tammele.
Tamm moole lehti,
mina lehti utele.
Utt moole villu,
mina villu emmele.
Emm moole uut kuube,
mina kuube kunningale.
Kuning moole kuldamütsi,
kuning moole kuldamütsi.

Laulab Melanie Mäetalu, 69-a, Orissaarest (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 25 d).

Sõnaseletused:
pitka – pika
kilu – kits, kitsetall
totule – lehmale
mimmi – piima
rõika – rõikheina

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)