Lapsed, laulgem lahkesti,
löögem lulli röömsasti,
kunni noored päevad
meile jälle jäävad.
Ärgem tehkem vallatust,
see teeb palju pahandust,
noorte laste röömuks
saavad mängud peetud.
Vaadakem, kes ringi sees
vigurid teeb teiste ees,
köik nüüd seda tehku,
kes ei tee, pant maksku.
See on ringimäng ja üks on ringi sees ja seda vigurit, mis see üks sääl ringi sees teeb, seda peavad kõik järge tegema. Kes ei tee, see maksab pandi. Siis pärast on pantide möistatamine, igasugused nalja möistatused.
– No missugused olid need pandi möistatamised? Tuleb mõni meelde?
– Möistatus, üks oli niisugune: öuest tuua viis tött ja viis valet.
– No kuidas seda tehti?
– Siis oli niisugune, üks, vaat see asi on seda- ja sedamoodi, vaat nüüd. Noh, et ikka viis asja leiad niisugused ehtsad asjad, mida aitab teistele rääkida. Ja pärast ütled jälle, et vaat see on köik vale. See pöle olnud. See on siis viis valet ja viis tött.
– Mis muud tehti veel?
– Ei noh see oli siis, kes neid köiki oskab rääki, mis asjad need kõik ollid, no mis ühegil meele tuleb.
Laulab ja jutustab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 334 d).
Sõnaseletus: kunni – kuni
Helmi Ots jutustab ühest tuntud pandilunastamise ülesandest. Kes on sellise ülesande saanud, peab korraks väljas käima ja tagasi tulles rääkima viiest usutavast asjast, mida ta seal nägi (näiteks, väljas oli porilomp), ja viiest võimatust asjast (lombis ujusid kuldkalad).
Kõik ülipikad (vahel ka pikad) ee-d siin ja järgmistes lauludes hääldatakse pisut kõrgemalt, natuke ii moodi – näiteks sõnades see, teeb, peetud. Samuti ülipikk oo ja öö on vastavalt uu- või üü-poolsed.
Kuula: