Rubriigiarhiiv: Rahvalaulud

Mina laulan, miks ma’p laula

Mina laulan, miks ma’p laula,
ma laulan mere muruksa,
mereääred ätsemaaksa,
merepõhjad põllumaaksa,
mereliivad literiksa,
merepaed paperiksa,
meretagused taimelauduks,
ise einamaaksa,
merelained laevadeksa.

Oleks see mo olemine,
teiseks see mo tegemine:
ma teeks tuulest hobuse,
vihmasaost teeks sadula,
sadulale saksapoisi,
saksapoisile kübara,
kübarale kuldarooni.
Ohakas minu hobune,
sõnajalg mo sõiduruuna.

Laulnud Anna Teras, 80-a, Rahula külast (Pöide kihelkond). Kirja pannud Friedrich ja Alvine Paulmeister 1909. a (EÜS VI 630 (1) ja 599 (1).

Sõnaseletused:
ätsemaaksa – lille- või karikakramaaks
literiksa – litriteks, ümmargusteks õhukesteks liistakateks
merepaed paperiksa – mere paekivid paberiks
taimelauduks – taimelavaks, peenramaaks
vihmasaost – vihmasajust
kuldarooni – kuldkrooni

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Laulik oli lapse isa

Laulik oli lapse isa,
laulik oli lapse ema,
laulik lapse kiigutaja,
laulik piab lapsest saama.

1. esitus: laulab Eva Ahkt, 76-a, Paimala külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Lilia Briedis ja Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 351 e).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Peened sörmed löid pilli

Peened sörmed löid pilli,
kaval käsi löi kannelt.
Mina, ullu, uskuma,
nödra meelega nötkuma.
Läksin tamme tantsima,
ümarikult öörima,
pee puutus kuuske,
tahm langes tanu peale,
umbudu uie kuue peale,
kaste kaunis kapedile.
Uiht-uiht-uiht tule meile,
meie eit tuleb oome teile!
Täna tantsime rootsi tantsi,
oome kahe kassi käpa tantsi,
viie vihalehe tantsi,
kuie kuivand kuuse tantsi.
Iir üppas ja kass kargas,
vana karu lei trummi,
kerp aknast välja,
nahkpüksid jalga,
vöttis vöörad vastu.
Olge terved tulemast,
vaese rahva pulma!
Silku saite süia,aput taari juua,
pika pütiga piima,
laia lakiga viina,
uie tölla törva,
vana ratta rasva.

Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1958. a (RKM, Mgn. II 129 d).

Sõnaseletused:
nötkuma – nõtkelt liikuma, õõtsuma
ümarikult öörima – ümmarguselt keerlema, pöörlema
pee – pea
umbudu – paks udu
uie – uue
kapedile – sokile
oome – homme
kuie – kuue
taar – kali
lakiga – mütsiga
uie tölla – uue tõlla

Lauljad on ühes pikas rivis, käest kinni. Esimene veab rivi, joostakse laulurütmis. Vedaja võib teha igatpidi lookeid, pugeda rivisolijate käte alt läbi, moodustada ringi, kerida rivi kerasse ja jälle lahti.

Sõnas pee (pea) on täishäälik hääldatud ee ja ää vahepeal. Neile silpidele, mida lauldakse kiiremini (kaks poole lühemat nooti kui tavaliselt), on joon alla tõmmatud.

Maria Koert kordab paaril korral rohkem kordi järjest viisi teist poolt (tahm langes tanu peale kuni kaste kaunis kapedile; Olge terved tulemast / vaese rahva pulma).

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kui mina akkan laulamaie

Kui mina akkan laulamaie,
laulamaie, laskemaie,
siis jääb küla kuulamaie,
saksad servi seisamaie,
vallad viltu vaatamaie.
Kuule, kus seisvad kulda saksad,
öbedased önnepoisid!
Need on külas kuldsed poisid,
üle valla valged poisid.

Laulab Maria Koert, s 1880. a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 466 f).

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Lapsed, laulgem lahkesti

Lapsed, laulgem lahkesti,
löögem lulli röömsasti,
kunni noored päevad
meile jälle jäävad.

Ärgem tehkem vallatust,
see teeb palju pahandust,
noorte laste röömuks
saavad mängud peetud.

Vaadakem, kes ringi sees
vigurid teeb teiste ees,
köik nüüd seda tehku,
kes ei tee, pant maksku.

See on ringimäng ja üks on ringi sees ja seda vigurit, mis see üks sääl ringi sees teeb, seda peavad kõik järge tegema. Kes ei tee, see maksab pandi. Siis pärast on pantide möistatamine, igasugused nalja möistatused.
– No missugused olid need pandi möistatamised? Tuleb mõni meelde?
– Möistatus, üks oli niisugune: öuest tuua viis tött ja viis valet.
– No kuidas seda tehti?
– Siis oli niisugune, üks, vaat see asi on seda- ja sedamoodi, vaat nüüd. Noh, et ikka viis asja leiad niisugused ehtsad asjad, mida aitab teistele rääkida. Ja pärast ütled jälle, et vaat see on köik vale. See pöle olnud. See on siis viis valet ja viis tött.
– Mis muud tehti veel?
– Ei noh see oli siis, kes neid köiki oskab rääki, mis asjad need kõik ollid, no mis ühegil meele tuleb.

Laulab ja jutustab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 334 d).

Sõnaseletus: kunni – kuni

Helmi Ots jutustab ühest tuntud pandilunastamise ülesandest. Kes on sellise ülesande saanud, peab korraks väljas käima ja tagasi tulles rääkima viiest usutavast asjast, mida ta seal nägi (näiteks, väljas oli porilomp), ja viiest võimatust asjast (lombis ujusid kuldkalad).

Kõik ülipikad (vahel ka pikad) ee-d siin ja järgmistes lauludes hääldatakse pisut kõrgemalt, natuke ii moodi – näiteks sõnades see, teeb, peetud. Samuti ülipikk oo ja öö on vastavalt uu- või üü-poolsed.

Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)