Kui Kaali-Köljala ümbrus ja köik lähedal olevad elanikud ehitasid kirikut, oli üks ehitajaist iseäralikum mees teiste seas. Ta oli tüse, priske, suur ja ültse väga suure kehaehitusega mees. Ja pealegi oli sellel mehel valge jalg. Teised töölised üüdsid ikka Valgejalg.

Kui kirik oli valmis, siis algas kiriku nime valimine. Köik töölised olid ühes nöus ja üüdsid ühest suust: „Valgejalg.“

Ja kiriku nimeks saigi Valgejalg. Kui aga Eesti läks sakslaste kätte ja Eestis akkas maksma Saksa ülemvöim, siis muudeti see kiriku nimi Valgejalg Valjalaks.

Jutustanud Jüri Arro, 80-a, Reekülast (Püha kihelkond). Kirja pannud Arnold Rattas 1939. a (ERA II 233, 105/6 (10)).