Laevameeste eksimus

Üks Inglis tiimer tuln ükskord Köpu otsa kuhal. Äkist näin – maa ees. Saan veel öigel ajal pidama, et pole kinni joos. Meistel old ee meel suur, et söukse maa olid Paldi merest leind, mida enne keski pole teednd. Kohe taarist Peeterpurki aru viia, et nad selle leind on. Kes teeb, mis nad selle ülesleidmise eest vöisid ää saaja.

Laivamihed akkand siis leitud maa peel suurt röömupidu pidama: vötn keik söömad ja joomad seltsi, lasn luubi sisse ja söund selle uie maa ääre.

Maa peel pole puid ega pöösud olnd, aga maa olnd suuri mättud täis. Mihed sidund paadi ühtemoodi ühe mätta külge kinni, löönd orgid maha, pand katla peele ja akkand liha keetma. Just liha akkand eeks saama, äkist maa akkand vabisema ja kippuma, vett tulnd ka peele. Mihed saand veel ruttu luubi sisse – nönda maa kadund keige katlaga vee alla. Pärasti tulnd üles, et see olnd üks suur kammlest, kes jäänd soja pääva käde vee peele magama.

Niid saab ikka vahest mereääre meiste kääst küsitud, ehk oo keski söukest lesta ka leidnd, millel katel seljas oo.

Jutustanud Aleksander Lepp, s 1873. a, Järise külast (Mustjala kihelkond). Kirja pannud Kaljo Lepp 1938. a (ERA II 201, 248/50 (18)). [vrd ATU 1960B, 1889G]

Sõnaseletused:

Inglis – inglise
tiimer – aurik
Köpu otsa kuhal – Kõpu poolsaare otsa kohal
meistel – meestel
Paldi merest – Balti merest
taarist Peeterpurki aru viia – tarvis Peterburisse teade viia
ää saaja – ära saada
lasn luubi sisse ja söund – lasknud paadi merre ja sõudnud
mättud – mättaid
pärasti tulnd üles – hiljem selgunud