Jüri Rüüs oli Riiast korra tulnd oma laivaga Saaremaale. Riiast välja tulles olnd ilm kena – paras tuul olnd ning selge ka. Teel akkand järsku uduseks minema ning tormiseks ka. Viimaks olnd udu nönda paks, et midagid pole ede näind ning torm olnd ka üsna kange, nönda et ankrubel olemisest pole midagid välja tulnd. Pidand umbropsu ikka edasi minema.

Niipalju saand ikka merest aru, et laev kusagil Jaagarahu lähedal olnd. Jaagarahu juures see kardetav laevade ukkaminemise koht ongid. Jürne vend olnd sedakord rooriratta juures. Vana Jüri Rüüs magand ise all kaijutis. Külap ta vist purjus oli – oli va kange joomamees ning käis pooled omad reisid purjus peega. Noh, vana Jüri oli all magand – äkist raputand teda üks öige tugevasti. Jüri teind silmad lahti ning näind: üks lühikene poisikese pitkune mihejupp olnd ta koi ees ning ütlend: „Mis sa siin magad – su kondid kolisevad varsti rahude kaelas.“

Jüri ajand enese üles, äga väike all mehike olnd kadund. Jürne uni olnd kadund – ajand enda koist välja ning läind üles laiva ninase.

Ja kohe kuulnud, et irmus terava mürin olnd laiva eest üsna ligidalt kuulda. See olnd lainemurd rahu kaelas. Jüri kisendand vennale, et see roori pööraks ja nönda pääsend vaevalt veel ukatusest – rahu kivid jäänd möned süllad laiva külje alt kaugele Saaremaa poole. Oomiguks läind ilm paramaks ning saand kenasti Kihelkonna ala maale. Äga muidu oleksid rahu otsa laivaga puruks läind.

Jutustanud Jaan Vaher, s 1866. a, pärit Küdema külast (Mustjala kihelkond). Kirja pannud Mihkel Tooms 1928. a (ERA II 8, 447/51).

Sõnaseletused:

korra – ükskord
ede – ette
ankrubel – ankru peal, ankrus
umbropsu – huupi
Jüri : Jürne (reduktsiooni tõttu -e) ~ Jürna – Jüri : Jüri
rooriratas – rooliratas
kaijutis – kajutis
pitkune – pikkune
koi – magamisase laevas
rahude kaelas – merepõhjakõrgendiku otsas
ala – alla