Eelmise sajandi algul oli Sarapiku Juula Läänemaal ühes mõisas teenijaks. Mõnikord käis Juula Lihulas oma tädi vaatamas. Ühel sügisõhtul sammus ta pimedas mööda teed Lihula poole. Ta kuulis eemalt lähenemas kedagi kapjade plaginal. Juula tardus soolasambaks, sest tema ees seisismust kogu, kes oli inimese mõõtu, aga jalad olid karvased ja kapjadega. Must kogu kappas edasi ja Juula jätkas hirmust värisedes oma teekonda.
Saaremaa tondijuttude kogumisvõistluse käigus 2012. a kirja pannud Henri Põrk, Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6. kl. õpilane, loo jutustas ema, kes omakorda u 1965. a kuulis seda maakodu naabrinaiselt