Üheks söhandiseks toaks, kohes es saa kingid magada, oli üks körtsituba [Tagamöisas]. Sellele toale oli pandud söhuke needus, et sääl ep saa kingid magada. Sönna tuba ahjusuu ala oli vana möisnik pand oma kulla. Nende töotustega, et täma peab pääle surma ajama ää ühe elusa mihe abeme. Ning see, kis julgeb sääl toas magada, peab ää ajama tä abeme. Ning kui see tegu tehtud, tuleb raha maa pääle.

Sääl keis üsna palju öömajalissi pakkumas, äga peremees ütles: „Meitel oo sii üks tühi tuba küll, äga sääl äi saa kiskid magada. Keik, kis öhta panavad, nee poolest ööst ää jooskavad.“

Aga ühe öhta tuli üks vana arjamees, kis palus öömaja.

Peremees ütles jälle: „Äi ses toas saa kidagid magada.“

Arjamees äga arvas: „Ma lähe roovi.“

Ning arjamees panigid seie magama.

Öösse kellu kaksteisend tundes tä oma pee pääl ühte tulist kätt. Arjamees töuses üles, pani lambi pölema ning vaatas, et üks all vanamees oo toas ning abemenuga püus. Vanamees näites arjamihele käega, et tä tahab ää aida arjamihe abet. Arjamees laskes täda ka sida teha. Kui oli arjamihe abe aetud, laskes vanamees ka oma abene ää aida.

Siis alles akkas all vanamees rääkima, et tä oogid va möisnik ning oo keind palju aastaid roovimas, kas peaks leidema söhanduse julge mihe. Et tä äga täna leides söhuse mihe, siis juhatas tä sellele kuha, kohes oli see kuld. Ning arjamees sai keik selle raha käde.

Sest ajast kadus ka see, et sääl toas poleks kidagid lastud magada.

Jutustanud Eduard Haljas, 45-a, Rannakülast (Kihelkonna kihelkond). Kirja pannud Aino Kannel 1947. a (RKM II 2, 125/8 (22)).

Sõnaseletused:
söhandiseks – selliseks
kohes es saa– kus ei saanud
kingid, kiskid, kidagid – keegi
ala – alla
kis öhta panavad (magama) – kes õhtul heidavad (magama)
jooskavad – jooksevad
arjamees – seaharjaste ostja
ma roovi – ma proovin
seie – siia
pee pääl – pea peal
püus – peos
abene ää aida – habeme ära ajada
oogid – ongi
roovimas – proovimas
leidema – leidma
sai käde – sai kätte
söhanduse, söhuse – sellise