Uit tudi-ludi, las käia,
las käia, las käia,
las ludi liikuda,
liikuda, liikuda.

See oli ükskord sörmusemäng vanal ajal. Sörmus käis rinki ja käis teise kätte ja siis …

Istutakse maas või toolidel ringis. Mingit väikest asja – sõrmust, münti, suurt nööpi – antakse laulutaktis käest kätte. Kõik ringisolijad teevad korraga samasugust liigutust: liigutavad oma käsi kokku ja laiali, naabri käe juurde. Käte asend olgu selline, et saaks märkamatult ludi edasi anda. Väikestel lastel on lihtsam teha oma pihkude vahelt naabri pihkude vahele poetamise liigutust, nagu mängus „Tibu, tibu, ära näita”.

Ringi keskel on äraarvaja. Ta ei tea, kelle kätte ludi alguses saab ja mängu ajal peab ta selle üles leidma. Kelle käes ta ludi märkab, läheb järgmisena ringi sisse äraarvajaks.

Sõrmusemängu võib teha ka nii, et sõrmus on aetud pikale kokkusõlmitud nöörile, mida kõik ringisolijad mõlema käega hoiavad. Sel juhul liiguvad mängijate käed mööda nööri kokku ja lahku.

Laulab Eduard Varul, 69-a, Virita külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Selma Lätt ja Olga Jõgever 1958. a (RKM, Mgn. II 115 e).

Sõnaseletused:
ludi võib olla tuletatud sõnast ludima (jooksma)

Noodid: lae alla (.pdf)