Maasi maalinna oli ükskord läind kaks meest Kalju külast, sinna maalinna. Sääl oli olnd koopas ja need kaks meest läind koopast alla. Sääl olid nemad näind, et mees istund laua taga ja lugend raha. Need kaks meest, kes seda näind, pandud töotama, mis nemad annavad, kui pääsevad siit.

Köige esimene oli luband oma ärja, teine, kes temal köige enne vastu tuleb. Selles eksis tema, sest temal tuli köige enne vastu tema väike laps. Kolme päeva pärast pidid need asjad toodud olema Koigi järvele.

Kolme päeva pärast läksid mehed sinna teatud ajal. Kui nad sääl olid viibind, tulnd vali maru ja viind ärja järve. Isa aga pidand kövasti lapse kinni. Siis palutud Jumalat, et tema lapse päästaks. Viimaks ilmund kuri ise last isa käest ära vötma, aga ei saand ikka last kätte. Laps pandi aga kiriku ööseks altari ette, kukk kaendla ja püha raamat ette. Ommikul kuulnud laps oma selja taga müdinat, aga tema ei tohtind vaadata ümberringi. Kui kukk oli laulnud, kadund müdin ära. Nii pääses see laps kurja käest.

Jutustanud Anna Raamat, 78-a, Väkra külast (Valjala kihelkond). Kirja pannud Martelle Metsma 1939. a (ERA II 233, 238/9 (23)). [ATU 810]