Tüdruk andand anedele kaapsusuppi, ani karjund kalkunile: „Kiida kaa! Kiida kaa!“ Kalkun roovind nokaga putru ja kiitand „Tobra, tobra!“ Vares kuuland seda keiki päält, mötlend: „Mis pagan neil sääl lahti on?“ ja lendand molli ääre pääle. Virutand nokaga oort kaapsuste sisse: „Kuraat, kaapsud!“

Kalamees tulnd oomiku rannast, aga mette kala kilki ka kottis. Kass näind seda ja karjub: „Niu, näu!“

Teisekorra tapetud lehm ää, kass näind seda ja kohe pistnd löugama: „Kaaksam, kaaksam!“ Kui ahtra lehma liha keedetud, olnd kass jälle jäul ja karjund: „Jäule, jäule!“

Kirja pannud Arnold Kuusk Pihtla vallas (Püha kihelkond) 1936. a (ERA II 121, 495 (5)).

Sõnaseletused:

oort – kohe
kaapsu, kaapsusti – kapsa, kapsaste
roovind – proovinud
tobra – hea (vene laen)
mette kala kilki – mitte ei kala ega kilki, s.t kott oli tühi