Muistsel ajal olid korp, vares ja arakas valged. Korp oli röövlind ja teised ei olnd. Viimaks vöttis Isa korbi kinni ja törvas ta mustaks. Seda nähes lendas arakas korbi juurde ja akas korpi naerma ja pilkama: „Vaata, see on sulle paras, et väiksemaid linde röövid!“

Seda nähes viskas Isa törvapintsli keitsaka peele ja keitsakas oligi must. Kui keitsakas seda nägi, et vares oli veel valge, sai ta vihaseks. Ta lendas varese juure ja nühkis osa törva varese külge. Siis jäid keitsakale valged laigud peele ja varene jäi alliks.

Sest ajast saadik on köik korbid mustad, keitsakad ehk arakad valge ja musta kirjud ja varesed allid.

Jutustanud Ingel Vikken, s 1864. a, Võhma külast (Mustjala kihelkond). Kirja pannud Amanda Raadla 1937. a (ERA II 157, 545/6 (23)). [Aa US 57]

Sõnaseletused:

korp – ronk
keitsakas – harakas
varene – vares