Võõras ree peal

Näätsa, va Vääri Mart rääkis, et ta ise olle vanakuradiga rindupidi koos oln. Ta läin ühe öhta, söökoorm pääl, sepale – vanasti inimesed viisid ikka ise sööd sepale, kui nad midagi tegid vöi lasid tiha.

Oln talvine aeg, lumi oln maas. Läin juba öhtale, kuu paistn juba taevast ka. Jöudn sönna kuskile Völube körtsi taha, kui tunnun äkist, kudas kedagid istun ree taguotsele. Äi tee väljagid, et ta vööra ree pääl on, äi lausu musta äga valged.

Kus va Mart oln ikka ise ka tugev ja julge mees, pole söukest narritamist kannatan ja käratan üsna varsti: „Kas sa kurat saad siit otsa päält vöi ma tömma soole ühe piitsaga!“

Äi ühtid, ikka tagumine ots raske kut tina, obu venitab ees, igine – loom väsin ka. Pole sääl pitka tükki midagid änam oln, kui vana Mart kähman teisele ühe tagatsikätt.

Kus siis sasin teised kogu. Otse ree pääl oln rindupidi koos, tampin köik sööd puruks ja ajan üle ree ääre maha, aga järge polle kumbkid annun. Kui ikka Mart olle kuu pool oln, siis polle taal midagid äda oln, sellepärast katsun ta ikka kuu poole oida. Siis oln teine ta kää kut tuustakas. Aga kui vanasarviline ise kuu poole saan, oln Mardil üsna peenike kää. Nönda rübelen sääl ree pääl kukelauluni, siis kadun vanasarviline äkist Mardi käte vahelt ää.

Nee sööunnikud, mis nad ree päält maha olid ajan, olid veel üsna iljuti teine teibol teed näha, ehk nüid on rohi pääle kasun vöi nooremad inimesed laiali ajan.

Mart ise ütlen: „Olen ikka ise ka mees, et pole tahta, aga oli see teine ka kange küll, vägisi tahtis inge kinni matta.“

Jutustanud Priidu Pärnapuu, 68-a, pärit Laugu külast (Karja kihelkond). Kirja pannud Olev Jõgi Parasmetsa külas 1939. a (ERA II 277, 143/4 (5)). [Aa S 35]

Sõnaseletused:
näätsa – näed sa
olle – olevat
söökoorm – söekoorem
süsi : sööd – süsi : söed
läin juba öhtale – õhtu oli juba saabunud
Völube – Võlupe
tunnun äkist – tundnud äkki
äi ühtid – ei midagi
loom väsin – loom on väsinud
pole sääl pitka tükki midagid änam oln – ei läinud kaua aega
sasin teised kogu – haaranud teineteisest kinni
järge polle annun – järele ei olevat andnud
ta kää – tema käes
oln Mardil üsna peenike kää – olnud Mardil häda käes
rübelen – rüselenud
teibol – teisel pool