Kullakatel

See katel asub Täätsi Tammikus. Seal läheduses eland Viiu on rääkind seda juttu.

Oli olnd kena vaikne suvine öö, tema magand rahulikult. Keegi tuleb ja üüab: „Mine kell 12 öösel teed mööda tammikunsse ja seal tee äärdes on üks iigla vana tamm ja tammest möni samm eemal asub kast kullaga, kuid ära sa seda kellegile räägi.“

Viiu ei julgend kesköö aegu üksinda minna, sest arvas, kes teab, mis temaga vöib äkki juhtuda.

Jöudis teine öö ja jälle üüdis ääl niisama kui mineval öölgi. Viiu ikka ei julgend minna. Kolmandal ööl tuli jällegi see ääl, üüdis niisama jällegi, kuid viimati läks ta nutuga minema. Kuid Viiu ei julgend ikkagi minna.

Viimati oli ta ka teistele ümbruskonna inimestele seda rääkind ja olid läind seda kohta otsima. Nemad olid selle koha üles leidnud, kuid kullakasti ei olnd enam, vaid kasti ase oli ainult järel.

Tänapäevani ei teata seda, kes seda temale ütles ja kes selle kullakasti siis ära viis.

Jutustanud Juulia Seema, 44-a, pärit Ratla külast (Karja kihelkond). Kirja pannud Herbert Seema 1939. a (ERA II 230, 68/70 (5)).