Kui mu vanaema väike oli, töötas tema ema õpetajana ja seetõttu viibisid nad tihti vanas koolimajas. Kuigi kooli personal teadis rääkida, et majas kummitab, ei uskunud ta seda, kuni ta ühel õhtul suhteliselt hilja otsustas minna koos oma vanaemaga kööki nõusid pesema. Kui tassid-taldrikud puhtad olid, jäid nad omavahel juttu puhuma, kui äkki tuli justkui läbi seina uhkes peoriietuses härra, kleidi ja kübaraga naine käevangus. Mees oli veel sõrme suule pannud ja sosistanud: „Ssh!“  ning siis sama kergelt toast vastasseina kaudu väljunud. Nägijad olid nii hämmastunud ja ärevil, et otsustasid magama minna. Samal õhtul oldi kuuldud ka lustlikku tantsumuusikat ja nõude klirinat täiesti tühjast saalist.

Vanaema ütles, et ta oli selle loo juba ära unustanud ning tema enda emaema oli selle talle vestnud, nii et ka tema ei saa täielikult kindel olla loo tõelisuses.

Saaremaa tondijuttude kogumisvõistluse käigus 2012. a kirja pannud Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6. kl. õpilane, loo jutustas vanaema