Vöhmal olnd muiste pulmad ja viiulimängija pahandand, läin minema. Eksin metsa ää ja kukun undi auku, kus unt enne sihes olnd. Mees akkan undile pilli mängma, unt kuuland kenasti, ei läind siis mitte mehe kallale.

Metsavaht kuuland seda, et metsas aukus mängitud viiulid. Läind vaatama, leidnud sihest undi ja mehe. Siis toodud külast mehi abi ja tömmatud unt august silmusega välja, pärast ka mees.

Pärast naerdud seda meest ikka – undi viiulimängija: pulmas ei viisin mänga, nüüd aitas undile küll mängida.

Jutustanud Kaarel Pöhk, s 1866. a, Putla külast (Püha kihelkond). Kirja pannud Aadu Toomessalu 1938. a (ERA II 201, 393 (4)). [ATU 168]

Sõnaseletused:

ei viisin mänga – ei viitsinud mängida
aitas – sobis