Autoriarhiiv: merit

Riia linna kantsel

Riia linna, Riia linna
kantsel kukkus maha,
esimene laps ja teine laps,
kolmas, see jääb kinni.

Kaks mängijat hoiavad käsi üleval ja moodustavad värava. Käte vahel võib hoida ka rätikut. Ülejäänud mängijad on rivis, hoiavad käest kinni ja käivad laulu ajal väravatest läbi, tehes kaheksakujulisi ringe – ümber ühe ja siis ümber teise „väravaposti”. Kui lauldakse viimast rida, siis lasevad väravasolijad käed alla ja keegi mängijatest jääb värava taha kinni.

Väravasolijad on salaja jaotanud hea ja paha rollid (hea ja paha vaim, ingel ja kurat või vanapagan). Teadmata, kumb on kumb, peab kinnijääja minema ühe või teise väravasolija selja taha. Kui kõik on kinni jäänud ja poole valinud, hakkab paha vaim (rätikuga, mille ta võib sõlme keerata) enda omi nuhtlema, need jooksevad eest ära. Hea vaim tantsib omadega või kaitseb neid.

Kui ei taheta mängida hea ja paha vaimuga varianti, võib kinnijääja ka lihtsalt mängust välja minna, liituda väravaga või asendada ühte väravasolijat, anda panti või teha midagi muud.

Laulab Olga Vinkel, 76-a, Võhma külast (Jaani kihelkond). Kogunud Janika Oras 1990. a (RKM, Mgn. II 4235 (23)).


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Üks talupoeg võtab naist

Üks talupoeg vötab naist,
üks talupoeg vötab naist,
üks talupoeg vötab ilust naist,
jaa, jaa, ilust naist,
üks talupoeg vötab naist.

See naine vötab last …
see naine vötab ilust last,
jaa, jaa, ilust lastsee naine vötab last.

See laps vötab amm …
see laps vötab ilust amm,
jaa, jaa, ilust amm,
see laps vötab amm.

Sedasi sis läksid. Senni kut otsani laulsid seda laulu.

Laul jätkub nii:

See amm vötab sulast …
see amm vötab ilust sulast,
jaa, jaa, ilust sulast,
see amm vötab sulast.

See sulane vötab pruuti …

See pruut vötab poissi …

See talupoeg jätab naist,
see talupoeg jätab naist,
see talupoeg jätab ilust naist,
jaa, jaa, ilust naist,
see talupoeg jätab naist.

See naine jätab last …

See laps jätab amm …

See amm jätab sulast …

See sulane jätab pruuti …

See pruut jätab poissi …

Üks poiss on ringi sees talupojaks (peremeheks). Ringiskäijad laulavad ja tegevus toimub laulu sõnade järgi: talupoeg võtab endale naise ja kõnnib temaga kahekesi, naine võtab lapse ja kõnnitakse kolmekesi jne. Seejärel lahkutakse ühekaupa, kuni „poiss“ jääb üksi ringi sisse. Siis võib laulda „Sest poisist saab talupoeg“ ja mängu jätkata.

Laulab Marie Martinfeld, 87-a, Kaunispe külast Kungla talust (Jämaja kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 344 j). Täiendavad sõnad on kirja pandud Jämaja kihelkonnast (EÜS III 220 (12)) ja ERA II 93, 741/3 (1)).


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Varas, varas on su nimi

Varas, varas on su nimi,
varas viis mu söpra ää.
Ui trii, trallallaa,
kus ma jälle teise saan?
Tule, tule tuike,
kuku sa mu kaenlase!

Istutakse või seistakse paarides. Üks on üksik, see läheb laulu ajal mõne paari juurde ja võtab sealt endale paarilise. Üksi jäänud mängija läheb ringi keskele ja „varas” võtab tema koha. Uus paar võib ka tantsida (selleks võib „Ui trii …” osa korrata).

Mäng algab uuesti ja üksikuks jäänud mängija võib algussõnade ajal näidata (või pöörduda lauldes) „varga” poole. Seejärel varastab ta endale uue paarilise ja kõik kordub samamoodi.

Kui need sõnad tunduvad lastele sobimatud, võib alates kolmandast värsist laulda ka:

Ui trii, trallallaa,
ui trii trallallaa,
Aga sest ei ole lugu,
uue saan ja parema.

Laulab Miia Rand, 71-a, Õeste külast (Karja kihelkond). Kogunud Lilia Briedis 1959. a (RKM, Mgn. II 197 c).


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Pimekuke mäng

Pimekuke laul algab niisamma. Väike rink ja üks pannakse sisse ja rätikuga silmad kinni. Siis akatakse laulma ja pannakse talle pea peale käsi. Kui ta selle saab üles ütelda, kes tal käe peale paneb, siis ta saab, tähendab, välja. Kui ta ei oska seda üles ütelda, siis ta peab jälle sees olema. Siis laultakse, et:

Pimekuke oled sa,
et sinu silmad kinni ka,
üks, kaks, kolm.
Ütle, mis ta nimi on,
siis sa akkad nägema,
üks, kaks, kolm,
köik on tapetud.

Veera Kuuse kirjelduses paneb keegi ringisolijatest laulu lõpus ise „pimekukele“ käed pea peale. Tavalisem on, et siis, kui laul lõpeb, läheb pimekukk kellegi ringisolija juurde ja püüab ära arvata, kes see on. Mängus võib olla ka reegel, et laulu lõpus kükitavad kõik maha. Pimekukk võib panna ühe sõrme ringisolija pea peale või tal võib käes olla kepp ja ta puudutab kedagi kepiga.

Äraarvamine käib tavaliselt hääle järgi: väljavalitu peab tegema mingi looma häält (võib olla ka reegel, et ta teeb loomahäält kolm korda). Loomahääle tegemise asemel võib näiteks ka laulda või vilistada.

Laulab Veera Kuusk, 73-a, Asu külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 178 a).


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Sõelamäng

Sõelamängus seisavad mängijad üksteise selja taga, käed eesseisja õlgadel. Eesotsas on omanik, kellele järgnevad muud mängijad (esimene, teine, kolmas jne), lõpul on “sõel” (viimane mängija). Väljaspool neid mängijaid on veel kaks, need on tahtjad. Mängijad laulavad:

Sõit, sõit, sõelake,
sõit, sõtse sõelake.
Sõtse sõelal sõgedad silmad,
mu sõelal õbedad silmad.
Ma’p aga anna sulle sõela
–sa pole oolas oidemaie,
sa viskad sõela sõnnikusse,
siga sul sõtkub sõela silmad,
obune uue uulivaka,
lehm sul latterid põrutab,
lammas latterid laotab.

Tahtja: “Kas lubad sõela?”
Omanik: “Kui mulle kaku teed, siis luban!”
Tahtja: “Kui suure kaku?”
Omanik: “Nii suure kut maailm!”
Tahtja: “Nii suure kut obusesilm!”
Kui tahtjad ja omanik on kokku leppinud, siis algab “sõela” otsimine.
Esimene mängija lööb jalga vastu maad ja ütleb: “Kas see?”
Tahtja: “Ei.”
Teine mängija lööb jalga vastu maad ja ütleb: “Kas see?”
Tahtja: “Ei.”Nii küsivad tahtjad edasi, kuni viimati jõutakse “sõelani” ja keda tahtja õigeks tunnistab.
Omanik ütleb: “Kui sõela tahad, siis püüa!”
Kui “sõel” on kinni saadud, siis algab mäng otsast peale. Nüüd jääb “sõel” tahtjaks, teine tahtja jääb omanikuks.

Laulusõnad ja mängukirjelduse on kirja pannud Theodor Kalju 1928. a Heleena Pallaselt, 45-a, Orisaares (Pöide kihelkond, ERA II 9, 369/71 (3)). Viisi on üles kirjutanud Friedrich Paulmeister 1909. a Juula Üksti käest Kõrkvere külas (Pöide kihelkond, EÜS VI 614 (55)).

Alguses, laulmise ajal, võib mängijatevoor edasi liikuda. Laulda võib ka ilma värssi kordamata. Dialoog võib olla pikem, pakkumised võiksid omaniku poolt väheneda, tahtjate poolt suureneda.


Noodid: lae alla (.pdf)

Vares, vaga linnukene

Eit tegi püksid,
taat tegi püksid,
enesel olid enne püksid.
Siis said kokku kolmed püksid,
kokku kolmed uued püksid.

Kollased olid kosjapüksid,
punased olid pulmapüksid,
valged need olid varrupüksid,
sinised olid sillupüksid.

Ringmängu mängimiseks on mitu võimalust. Saaremaal on mängitud nii, et laulu aeglase osa ajal käiakse ringis, ringi sees võib olla paar mängijat. Kiire osa ajal seesolijad tantsivad ja pärast seda võivad nad valida ringist enda asemele uued seesolijad. Mängida võib ka nii, et kiire osa ajal tantsib terve ring – ringisolijad hüppavad „varese moodi“ või galoppi (kas ühes suunas või kõigepealt ühes, siis teises suunas; sees ei pea keegi olema).

Ringmängu võib mängida veel ka paariliste vahetamisega. Ringisolijaid on paarisarv, keegi on ringi keskel üksi. Aeglase osa ajal kõnnitakse ringis ja lauldakse, kiire osa ajal lastakse kätest lahti ja otsitakse endale paariline. Kes üksikuks jääb, läheb ringi sisse.

Sõnu täienduseks:

Vares, vaga linnukene
lendas linna uulitsale,
säält tema lendas katuksele,
körtsimamma matuksele.

Ketras, ketras, kelle ratas,
vanamoori vokiratas.
Villad vakas, takud lakas,
kotikangas kuke nokas.

Eit mind käskis eietada,
taat mind takku nokutada.
Ei mina viitsin eietada,
tahtnud takku nokutada.

Ma viin villad virga kätte,
takud targa naese kätte.
Virk teeb villast viisupaela,
tark teeb takust tanupaela.

Vares tegi varrujoodud,
kutsus kokku vaiksed linnud.
Kulli ta ei kutsunud,
kull oli kuri kiskuja.

Kiskus löhki löukese löuad,
pääsukese särgipaelad,
kiskus löhki löukese löuad,
pääsukese särgipaelad.

Tiilut-tiilut teele minna,
meil pole pastlaid jalga panna,
pastlad alles paikamata,
paelad peale panemata.

Laulab Miili Ots, 40-a, Nõmme külast (Karja kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 219 e). Täiendavad sõnad on eri ajal kirja pandud Kaarma kihelkonnast (ERA II 168, 415/20 (46); RKM II 38, 252/3).


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Ludimäng

Uit tudi-ludi, las käia,
las käia, las käia,
las ludi liikuda,
liikuda, liikuda.

See oli ükskord sörmusemäng vanal ajal. Sörmus käis rinki ja käis teise kätte ja siis …

Istutakse maas või toolidel ringis. Mingit väikest asja – sõrmust, münti, suurt nööpi – antakse laulutaktis käest kätte. Kõik ringisolijad teevad korraga samasugust liigutust: liigutavad oma käsi kokku ja laiali, naabri käe juurde. Käte asend olgu selline, et saaks märkamatult ludi edasi anda. Väikestel lastel on lihtsam teha oma pihkude vahelt naabri pihkude vahele poetamise liigutust, nagu mängus „Tibu, tibu, ära näita”.

Ringi keskel on äraarvaja. Ta ei tea, kelle kätte ludi alguses saab ja mängu ajal peab ta selle üles leidma. Kelle käes ta ludi märkab, läheb järgmisena ringi sisse äraarvajaks.

Sõrmusemängu võib teha ka nii, et sõrmus on aetud pikale kokkusõlmitud nöörile, mida kõik ringisolijad mõlema käega hoiavad. Sel juhul liiguvad mängijate käed mööda nööri kokku ja lahku.

Laulab Eduard Varul, 69-a, Virita külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Selma Lätt ja Olga Jõgever 1958. a (RKM, Mgn. II 115 e).

Sõnaseletused:
ludi võib olla tuletatud sõnast ludima (jooksma)


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Midrilinnumäng

Seal aias üks kuri lind,
seal aias üks kuri lind,
söi ära köik kapsad ja kaalid,
peetersellid, peedid ja kurgid,
maarmaksad ja maasikaöied,
maarmaksad ja maasikaöied.
Kel köied on, köitku ta kinni,
kel paelad on, pangu ta kinni,
kel noodad on, nöudku ta kinni,
kel vörgud on, vötku ta kinni!

Ringiskäijad on „aed” või „aiaviljad”. Nad hoiavad kätest kinni ja laulavad. „Aias” on tüdruk, „lind”, kes kõnnib (vastassuunas) või „nokib” aiast vilju, nagu laulusõnad ütlevad. Mängus võib olla ka „kütt”. Selleks on poiss, kes kõnnib väljaspool ringi. Kui kütti ei ole, ei pea linnuks tüdruk olema.

Kui tulevad sõnad „Kel köied …”, siis esimese variandi puhul kütt hakkab lindu püüdma, lind põgeneb ringist välja, jälle sisse jne. Ringisolijad võivad kütti takistada, aga võib ka teha reegli, et mõlemad lastakse vabalt läbi. Mäng on lõppenud, kui lind on kinni püütud.

Teisel juhul, kui kütti pole, püüab lind sõnade „Kel köied …” ajal ringist välja pääseda. Ringisolijad, ikka käest kinni hoides, takistavad teda. Uueks linnuks võib valida selle, kes linnu läbi lasi (aga võib teha ka teistsuguseid reegleid).

Kütt võib lindu veel „püssist lasta” – visata teda riidest palliga ja alles seejärel hakata taga ajama. Aga täpsusviskega võib ka piirduda – kui kütt seda pihta ei saa, peab ta veelkord kütiks jääma. Veel võivad kütil olla „koerad”, kes hoopis ise lindu taga ajavad.

Laulab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 336 a).


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Kuningamäng

Kunning, kunning, kuke kunning,
kuning oli kulda poisike,
miks sa’s tule enne (mullu) moole,
tunamullu tulid moole,
kui joosid jööd öluta,
viinaalligad arudes,
möni allik möisades?
Nüid sa tuled kevadisel,kehval ajal,
nüid sa riisud riideilbud,
katkud kaelakudrused.
Kelle kord oli panti panna?

Ringiskäijad hoiavad käest kinni ja laulavad. Ringi sees on kuningas, kes istub toolil, seisab või kõnnib teistele vastupidises suunas. Vahel on sees olnud ka kaks mängijat. Kui laul lõpeb, võtab kuningas pandi – kas sellelt, kellega ta kohakuti seisma jäi või oma valitud mängijalt (istuv kuningas võib väljavalitu suunas näpuga näidata). Võib ka mitmelt mängijalt korraga pandi võtta. Kui pante on juba kogunenud küllalt (või igalt mängijalt), hakatakse pante lunastama. Kuningas annab ülesande, kui ülesanne on täidetud, annab kuningas pandi omanikule kätte.

Laulab Maria Koert, 78-a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1958. a (RKM, Mgn. II 129 i).

Sõnaseletused:
moole – mulle
jööd – jõed
kaelakudrused – helmed kaelas


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Hobusemäng

Noh see on laste, väikste laste mäng. Väike rink ja siis üks on sääl keskel ja see tahab siis välja minna. Käed pannakse kövasti kinni. Kui siis alt kätest üle saab, siis ta pääseb välja. Ja kui ta ei saa käsi lahti, siis ta jääb sisse jälle. Siis ise lauldi:

Irnu, irnu, iie alli,
katsu, kas saad ajast välja.
Kui saad välja, siis saad kaeru,
kui jääd sisse, siis jääd nälga.

Hobusemängus kõnnitakse ringis, käest kinni. Saaremaal on ringi keskel hobuseks – hiie halliks – olnud poiss või mees. Kui laul on lühike nagu siin, siis võib hobune kohe püüda ringist välja pääseda. Kui hobune kohe välja ei pääse, korratakse laulu järjest. Laulda võib ka nii, et iga värssi korratakse.

Mängu võib ka pikemaks teha, lisades näiteks midagi Mustjala kihelkonna laulusõnadest:

Irnu, irnu, iie alli,
karju, karju, kalevi lauki,
irnu iiest einusida,
karju körvest kaerusida!
Iiemaa einad ilusad,
körve kaerad kaunikesed.
Karga, alli, kas saad välja,
murra jalga, musta täkku!
Kui saad välja, siis saad kaeru,
kui jääd sisse, siis jääd ilma.

Kui sõnad on pikemad, siis algul ring liigub lauldes ja hobune on ringi sees, ta võib hirnuda ja eemalt „aia” tugevust hinnata. Kui lauldakse „Karga, alli …”, jääb ring seisma ja hobune püüab ringist välja pääseda.

Lapsed ei pea läbi või üle ringisolijate käte murdma, võib ka käte alt pugeda. Kui hobune on välja pääsenud, võidakse talle „kaeru” anda (vanasti mängiti laulumänge jõuluajal ja anti hobusele toas olnud jõulupõhku). Järgmisena võib ringi sisse minna see, kes hobuse välja lasi, aga uue hobuse võib valida ka kuidagi teisiti.

Laulab Veera Kuusk, 73-a, Asu külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 177 h). Täienduseks lisatud sõnad laulis Maria Koert, 78-a, Ninase külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1958. a (RKM, Mgn. II 129 j).

Sõnaseletused:
iie alli – hiie hall hobune
kalevi lauki – tugev(a mehe) lauguga hobune


Kuula:

Noodid: lae alla (.pdf)

Leeri-leeri löoke (Karja)

kaart
Kevadesel ajal karjalastel helises suus:

Leeri-leeri löoke,
kus so kuldas pesake?
Toa taga tamme otsas.
Kus see tamm siis jälle sai?
Vanamees raius tamme maha.
Kus vanamees jälle sai?
Vanamees suri ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pika pöllu peendra alla.
Kus see peenar jälle sai?
Kiri ärg kündis peendra üles.
Kus see kiri ärg jälle sai?
Kerves tappis kirju ärja.
Kus see kerves jälle sai?
Kövasi kulutas kirve ära.
Kus see kövasi jälle sai?
Kövasi köksus kannu alla.
Kus see kand siis jälle sai?
Karu kiskus kannu üles.
Kus see karu jälle sai?
Karu läks muiste mujale maale,
jättis jäljed seia maale,
pooled jäljed Poolamaale.
Taal oli kolmi pojukest:
üks oli sääse sääreline,
teine pödra pölveline,
kolmas räimerooline.
Esimeine uine, teine luine,
kolmas kassi kaelaluine.

Üles kirjutanud Carl Allas Karja kihelkonnast (H I 4, 437/8 (2)).

Sõnaseletused:
kiri ärg – kirju härg
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd
uine – ilmselt sõnast luine tuletatud riimuv sõna


Sõnad: lae alla (.pdf)

Tii-tii tihane

kaartTii-tii tihane,
vaa-vaa varblane,
liiri-lööri löuke,
piiri-pääri pääsuke.
Üppa üle uaaja,
karga üle kapsaaja,
läbi metsa vurr!

Last võib lugemise või laulmise saatel põlvel hüpitada või liigutada tema käsi nagu tiibu (või alguses käsi liigutada ja enne ”vurri” hüpitada). ”Vurri” ajal võib kas lapse käed või lapse enda õhku tõsta.

Loeb Minna Neps, 67-a, Paju külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Selma Lätt ja Olga Jõgever 1958. a (RKM, Mgn. II 118 f).

Sõnaseletus:
uaaja – oa-aia


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf)

Eilut-leilut Lepa Triinu

kaartEilut-leilut, Lepa Triinu,
oled sina Kadaka Kaie näinud?
Kai läks muiste madaruile,
üll oli peas ja pill oli suus,
saiakakk oli kainelus.
Koer oli kõrvas, änd oli rõngas,
pandikott oli koera ändas.

1. esitus: laulab Leida Ränk, 32-a, Orinõmme külast (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 19 a).:

2.esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal Kuressaare muusikakoolis.

Sõnaseletused:
madaruile – madaraid, värvitaimi korjama
üll – müts
kainelus – kaenlas
pandikott – kihlakott (ilmselt viidatakse kombele, kus mõrsja käis kihlusest teatamas ja veimede jaoks andeid kogumas)
ändas – saba otsas


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Liiri-lööri löuke (Kihelkonna)

kaartLiiri-lööri löuke,
kus sinu kulla pesuke?
Tua taga tamme otsas.
Kus see tamm sealt jälle jäi?
Vanamees raius tamme maha.
Kus see vanamees jälle jäi?
Vanamees suri ise ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pitka pöllu peendra peale.
Kus see peenar jälle jäi?
Ätsed katsid peendra ära.
Kus need ätsed jälle jäid?
Neitsit noppis ätsed ära.
Kus see neitsit jälle jäi?
Neitsit istus kivi otsas.
Kus see kivi jälle jäi?
Vesi viis kivi ära.
Kus see vesi jälle jäi?
Must ärg rüüpas vee ära.
Kus see must ärg jälle jäi?
Tappur tappas musta ärja.
Kus see tappur jälle jäi?
Kövasi kulutas tapru ära.
Kus see kövasi jälle jäi?
Kövasi kargas kannu ala.
Kus see kand jälle jäi?
Karu käristas kannu juured.
Kus see karu jälle jäi?
Karu läks muiste muile maile,
jättis jäljed siia maale,
pooled jäljed Poolamaale,
omad asjad Soomemaale.

1. esitus: laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 c).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletused:
pesuke – pesake
ätsed – lilled, karikakrad
tappur – kirves
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Liiri-lööri löuke (Jämaja)

kaartLiiri-lööri löuke,
kus sinu kulla pesake?
Toa taga tamme otsas,
vana körge kuuse otsas.
Kus see kuusk siis jälle jähi?
Vanamees raius kuuse maha.
Kus see vanamees jälle jähi?
Vanamees suri ise ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pika pöllu peendrale.
Kus see pikk pöld jälle jähi?
Vesi vöttis pika pöllu.
Kus see vesi jälle jähi?
Must ärg rüüpas vee ära.
Kus see must ärg jälle jähi?
Kirves tappis musta ärja.
Kus see kirves jälle jähi?
Kirves läks metsa kännu alla.
Kus see känd siis jälle jähi?
Karu kiskus kännu üles.
Kus see karu jälle jähi?
Karu läks muiste muile maile maid möötma.
Mis tal sääl siis vastu tuli?
Obune iiru varsaga,
lehm tuli leedi vassikaga,
lammas laugi tallega,
siga tuli seitsme pörsaga,
kass tuli kääriratastega,
koer tuli koldse töllaga,
kana tuli kahe pojaga.
Laul löppes otsa ning laks läks metsa,
Löu körtsi Löpe otsa.

Lapsed kiiga pääl kiikusid ja siis ise laultsid seda. Niisugused kooliealised 10–12-aastased lapsed.

Viisi on laulnud Ann Õunapuu, 77-a, Mässa külast (Jämaja kihelkond). Üles kirjutanud Herbert Tampere 1959. a (RKM II 88, 532 (1)). Üles kirjutanud Herbert ja Erna Tampere Kuressaares 1959. a (RKM II 88, 532 (1) ja 36/8 (1)).

Sõnaseletused:
iiru – hiirhalli
leedi – hallikaspruuni, valkjaskollase
laugi – lauguga, valge vöödiga otsa ees
koldse – kollase


Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Leeri, leeri lõuke (Kärla)

Leeri-leeri löuke,
kus su kulda pesikonda?
Toa taga tammikus,
sauna taga saarikus,
metsa ääres männikus.
Kus see männik jälle jäi?
Vanamees raius männiku ära.
Kus see vanamees jälle jäi?
Vanamees suri jälle ära.
Kus ta maha maeti?
Pika pöllu peenra pääle.
Kus see peenar jälle jäi?
Ätsed kasvasid peenra pääle.
Kus need ätsed jälle jäid?
Neitsit noppis ätsed ära.
Kus see neitsit jälle jäi?
Neitsit kiigub kivipuuris.
Kus see kivi jälle jäi?
Vesi viis see kivi ära.
Kus see vesi jälle jäi?
Must ärg rüüpas vee ära.
Kus see must ärg jälle jäi?
Tappur tappis mustru ära.
Kus see tappur jälle jäi?
Kövasi kulutas tappuri ära.
Kus see kövasi jälle jäi?
Kövasi kargas kännu ala.
Kus see känd jälle jäi?
Karu see kiskus kännu üles.
Kus see karu jälle jäi?
Karu läks muiste muile maile,
jättis jäljed siia maale –
tölla aga ratta törva tooma,
vana aga ratta rasva tooma.
Kes ta järel senna läinud?
Vanamees valge kasukaga,
naene nödra lapsega,
obu iiru varsaga,
lehm leedi vassikuga,
lammas laugi tallega,
siga seitsme pörsaga,
koer kolme pojaga,
kass kahe rattaga.

Üles kirjutanud Karl Loiken Kärla kihelkonnast 1891. a (H II 41, 325/7 (5)).

Sõnaseletused:
pesikonda – pesakond
saarik – saaremets
ätsed – lilled, karikakrad
kivipuuris – mõeldud: kivipuus, käsikivi käepideme küljes
tappur – kirves
mustru – musta härja
kövasi – luisk
nödra – nõrga


Sõnad: lae alla (.pdf)

Leeri-leeri löuke (Kaarma)

Leeri-leeri löuke,
kus su kulla pesake?
Tua taga tammikus,
elu ees aavikus.
Kus see aavik jälle jähi?
Vanamees raius tammed ää.
Kus see vanamees jälle jähi?
Vanamees suri ära.
Kus see vanamees maha maeti?
Pitka pöllu peendra peale.
Kus see peenar jälle jähi?
Ätsed katsid peendra ää.
Kus nee ätsed jälle jähid?
Neitsit noppis ätsed ää.
Kus see neitsit jälle jähi?
Neitsit kiikus kivi otsas.
Kus see neitsit jälle jähi?
Vesi veeretas kivi ära.
Kus see vesi jälle jähi?
Muster rüüpas vee ää.
Kus see muster jälle jähi?
Tapper tappis mustre ää.
Kus see tapper jälle jähi?
Kövasi kulutas tapre ää.
Kus see kövasi jälle jähi?
Kövasi kargas kannu ala.
Kus see kand jälle jähi?
Karu kaapis kannu üles.
Kus see karu jälle jähi?
Karu läks karates muile maile,
jättis jäljed siia maale,
pooled jäljed Poolamaale.
Kes siis teda saatma läksid?
Tütrukud linajuustega,
poisid poolte pölledega,
obu iiru varsaga,
lehm leedi vasikaga,
lammas laugi tallega,
kits kinderkondiga,
siga seitsme pörsaga,
koer koldse töllaga,
kass kahe pojaga,
ani ühe munaga.

Üles kirjutanud Friidu Peeters Kaarma kihelkonnast 1891. a (H II 41, 395/6 (15)).

Sõnaseletused:
elu – elamu
pitka – pika
ätsed – lilled, karikakrad
muster, mustre – must härg, musta härja (lühendatud)
tapper – kirves
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd
iiru – hiirhalli
leedi – hallikaspruuni, valkjaskollase
laugi – lauguga, valge vöödiga otsa ees
kinderkondiga – tagumise jala koodiotsaga
koldse – kollase


Sõnad: lae alla (.pdf)

Leeri-leeri löuke (Kaarma)

Leeri-leeri löuke,
kus so kulla pesake?
Ula all aavikus,
toa taga tamme otsas.
Kus see tamm jälle jähi?
Vanamees raius tamme ää.
Kus see vanamees jälle jähi?
Vana mees suri ise ää.
Kus see vanamees maha maeti?
Pitka pöllu peenra peale.
Kus see peenar jälle jähi?
Ätsed katsid peenra ää.
Kus need ätsed jälle jähid?
Neitsit noppis ätsed ää.
Kus see neitsit jälle jähi?
Neitsit kiikus kivi otsas.
Kus see kivi jälle jähi?
Vesi veeretas kivi ää.
Kus see vesi jälle jähi?
Must ärg rüüpas vee ää.
Kus see must ärg jälle jähi?
Tappur tappis musta ärja.
Kus see tappur jälle jähi?
Kövasi kulutas tapru ää.
Kus see kövasi jälle jähi?
Kövasi kargas kannu alla.
Kus see kand jälle jähi?
Karu käristas kannu üles.
Kus see karu jälle jähi?
Karu läks muiste muile maile,
jättas jäljed seia maile,
pooled jäljed Poolamaile.
Vat-tilli, vat-tilli pom-pom-pom,
laul sai otsa, laks läks metsa,
laks läks laia lepa otsa,
suure metsa saare otsa.

Teadmata üleskirjutaja on need sõnad saatnud Jakob Hurdale ilmselt Kaarma kihelkonnast (H I 4, 294).

Sõnaseletused:
ula all – katuseräästa all
pitka – pika
ätsed – lilled, karikakrad
tappur – kirves
kövasi – luisk
kannu, kand – kännu, känd


Sõnad: lae alla (.pdf)

Kits kilu karja

Kits kilu karja,
üle mere marja.
Tee mulle eina,
ma eina totule.
Tott mulle mimmi,
ma mimmi põrsale.
Põrsas mulle külge,
ma külje tammele.
Tamm mulle lehte,
ma lehe lambale.
Lammas annab mulle villa,
ma viin villad Viisikusse.
Viisikas teeb viisisi kuubesi,
paikab katkend kasukaid.

Laulab Anna Kivi, 74-a, Asva külast (Pöide kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 242 d).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kits kile karja

Kits kile karja,
üle mere marja.
Tegi totule eina,
tott mulle piima.
Mina piima piigale,
piik mulle külge.
Mina külge sepale,
sepp mulle nuga.
Mina nuga tammele,
tamm mulle lehti.
Mina lehti utele,
utt mulle villa.
Mina villa emmele,
emm teeb mul uue kuue.

1. esitus: laulab Minna Neps, 67-a, Paju külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Selma Lätt ja Olga Jõgever 1958. a (RKM, Mgn. II 118 e).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletused:
kile – kits (kitse vanem nimetus, ”Kits karja” laulus tuleb ette ka kide, kidu, kilu)
piigale, piik – põrsale, põrsas


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kits kibi-käbi, kibi-tangu

Kits kibi-käbi, kibi-tangu,
pärast pitka noka taadi tangu.
Kits kilu karja,
üle mere marja.
Kits moole einu,
mina einu totule.
Tott moole mimmi,
mina mimmi põssale.
Põssa moole rõika,
mina rõika sepale.
Sepp moole nuga,
mina nuga tammele.
Tamm moole lehti,
mina lehti utele.
Utt moole villu,
mina villu emmele.
Emm moole uut kuube,
mina kuube kunningale.
Kuning moole kuldamütsi,
kuning moole kuldamütsi.

Laulab Melanie Mäetalu, 69-a, Orissaarest (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 25 d).

Sõnaseletused:
pitka – pika
kilu – kits, kitsetall
totule – lehmale
mimmi – piima
rõika – rõikheina


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Laske kadrid sisse tulla

Laske kadrid sisse tulla, kaski,
kadri küined külmetavad,
kadri varvad valutavad,
kadri on tulnud kaugelt maalta.
Kadri pole tulnud sööma pärast,
kadri pole tulnud jooma pärast,
kadri tuli eluõnne pärast.
Sisse mina viskan viljaõnne,
katuksele kanade õnne,
murde alla munade õnne,
ooste lauta ooste õnne,
veiste lauta veiste õnne,
lammaste lauta lammaste õnne,
sigade lauta sigade õnne,
anede lauta anede õnne,
perepapal pakiõnne,
peremammal makiõnne,
pere neiul peiuõnne,
saunalaudule lasteõnne.
Jõrr-jõrr-jõrr, jõps-jõps-jõps,
tervist keige pererahval!

Viisi on laulnud Juuli Tulem, 65-a, Arju külast (Jaani kihelkond). Kirja pannud Helgi Sirmais 1956. a (RKM II 55, 638 (13)). Sõnad on üles kirjutanud Villem Rattur Pahila külast (Jaani kihelkond), Jakob Hurdale saatnud Johann Keerig ja Jakob Ilves 1892. a (H II 35, 108/9 (68)).

Sõnaseletused:
kaski – refräänsõna, kasutati Lõuna-Eestis pulmalaulu refräänina (kaske või kaasike), läänepoolses Eestis mitmesuguste laulude juures
peksi – peksu
arjast arutama – katuseharjast harutama


Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Laske mardid sisse tulla

Laske mardid sisse tulla, kaski,
mardi varbad valutavad,
küüneotsad külmetavad.
Mart pole tulnud sööma pärast,
mart pole tulnud jooma pärast,
mart tuli lapse peksi pärast.
Laske mardid sisse tulla,
kui ei lase, ei palugi,
akkan arjast arutama,
toalage lammutama.
Mart toob lauta lambaõnne,
katussele karjaõnne,
tahatuba neiuõnne,
neiuõnne, peiuõnne.

Laulab Liini Ränk, 53-a, Orinõmme külast (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 17 b).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Ketra, ketra

Ketra, ketra, ketra kenat lönga,
kenat lönga, kenat lönga,
noore taadile noodalönga,
noodalönga, noodalönga,
vana taadile vörgulönga,
vörgulönga, vörgulönga,
noore emmele nöelalönga,
nöelalönga, nöelalönga,
vana emmele vaibalönga,
vaibalönga, vaibalönga.
Tukk-nukk tuli peale,
tukk-nukk tuli peale.

1. esitus: laulab Lilli Koppel, 66-a, Tahula külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 348 a).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kogu, kogu, koorekene

Võitegija laul:
Kogu, kogu, koorekene,
kogu koera õnne piale,
kirju kiisu õnne piale,
meie Manni õnne piale.

Üles kirjutanud T. Kõrv Pöide kihelkonnast 1891. a (H III 12, 712 (5)).

Sõnaseletus:
kogu – kokku

Võitegemise sõnu võib rütmiliselt lugeda või laulda mõne lihtsa viisiga.


Sõnad: lae alla (.pdf)

Oota, oota, uteke

Oota, oota, uteke,
kasva, Liisi kaasalammas,
siis lääme Räätsust raudi tooma,
Käärseljalt käärisid.
Niidame ute villa ära.

Laulab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 333 c).

Sõnaseletused:
kaasalammas – kaasavaraks mõeldud lammas
raudi – lambaraudu


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sööru, sööru, sörgajalga

Nüüd akkab lehmalüpsja laul. Siis lehm annab paremini piima.

Sööru, sööru, sörgajalga,
anna piima, angussarve!
Mul on pere piima tahtmas,
vööras pere vöida tahtmas,
mehed tulevad metsast koju,
poisid puida raiumast,
lapsed laastu noppimast,
tütrukud tulevad töölt koju.

Laulab Helmi Ots, 62-a, Muratsi külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 333 e).

Sõnaseletus:
angussarve – harali sarvedega (lehm)


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sõõru, sõõru, totukeine

Sõõru, sõõru, totukeine,
sõõru mulle sõstrapiima,
maalu mulle marjapiima,
mul on pere piima tahtmas,
võõras pere võida tahtmas.

Laulab Liini Ränk, 53-a, Orinõmme külast (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 18 b).

Sõnaseletused:
totukeine – lehmakene
maalu – sõõruta


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sõit, sõit, sõit Sõrve poole

Põlve peal:
Sõit, sõit, sõit Sõrve poole,
lähme liistes linnaspoole,
toome saiad sarvelised,
mesileivad meelelised,
kakud kahekoorelised.

Viisi on laulnud Eliise Lepik, 73-a, pärit Püha kihelkonnast Pihtla vallast; kirja pannud Vaike Rööp Kuressaares 1960. a (RKM II 93, 764 (36)). Sõnad on üles kirjutanud August Kampf Pöide kihelkonnast 1889. a (H III 5, 10 (3)).

Sõnaseletused:
liistes linnaspoole – hulkudes, kõndides linna poole
meelelised – meelepärased


Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kap-kap, kap-kap kalliranda

Nojaa, nüüd akkame kalliranda minema:

Kap-kap, kap-kap kalliranda,
sönk-sönk, sönk-sönk Sörve randa,
tuhat tulist tursiranda!
Nüüd akkame minema kalliranda:
Kap-kap, kap-kap kalliranda,
sönk-sönk, sönk-sönk Sörve randa,
tuhka tulist tursiranda,
Sörvest tooma tursiända!

Kudas see oli …

Laulab Maria Laur, 56-a, Sauvere külast (Kärla kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1959. a (RKM, Mgn. II 174 d).

Sõnaseletus:
tuhka tulist tursiranda – tuhatnelja tursaranda
tursiända – tursasaba


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sõit, sõit, sõit Siiksaare randa

Sõit, sõit, sõit Siiksaare randa,
kaps, kaps, kaps Sõrve randa,
Siiksaare rannast silku tooma,
Sõrve rannast turssi tooma.

1. esitus: laulab Liini Ränk, 53-a, Orinõmme külast (Pöide kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1956. a (RKM, Mgn. II 18 g).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletus:
turssi – turski


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Sink-sönk Sörve poole

Sink-sönk Sörve poole,
tied kaudu Tiesuu poole,
üle Löpe Löu poole.
Linnast saia tuoma.
Säält saab saiad sarilikud,
sarilikud, sarved pees,
kringlitel on kribus otsad.

Viis’p tule mul meele.

Laulab Marie Martinfeld, 87-a, Kaunispe külast (Jämaja kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 344 c).

Sõnaseletused:
sarilikud – sarvilised
pees – peas
kribus – känkras, krussis

Sõnu võib rütmiliselt lugeda või kasutada mõnda sobivat viisi teiste laulude juurest.


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf)

Iidus-tiidus teele minna

Iidus-tiidus teele minna,
äi ole püksi jalga panna.
Uied oopis ömblemata,
vanad püksid paikamata.

– Kes seda siis laulis või kellele seda lauldi?
– See meeste laul. Meeste laul.
– Mehed laulavad või?
– Jah.
– Ahah.

Laulab Veera Kuusk, 73-a, Asu külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 178 l).

Sõnaseletus:
uied – uued


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Iidut aga tiidut teele minna

Iidut aga tiidut teele minna,
ei ole pastlid jalga panna.
Uied pastlid leikamata,
vanad kinni paikamata.

siis ole rohkem seal midagi.

Iidut aga tiidut teele minna,
ei ole pastlid jalga panna.
Uied aga pastlid leikamata,
vanad kinni paikamata.

Laulab Anna Kivi, 74-a, Asva külast (Pöide kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 242 c).

Anna Kivi laulab sageli esimest kaheksandiknooti pikemalt.

Sõnaseletused:
pastlid – pastlaid
uied – uued


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Pill, pill, pill Paabu

Aga kui laps põlve pääle võeti niiviisi?
– Ah sedamoodi jah. Kuidas see nüüd oli, üks laul oli ka:

Pill, pill, pill Paabu,
aja ärjad roogu,
tösta neitsi tölda,
pane junkru juure.

Laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 d).

Sõnaseletus:
junkru – mõisaametniku või noorhärra


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Saaga, saaga, saemees

Laps oli pölve ees, jalgade ees seisis ja kaks kätt vöeti niiviisi kätte ja siis teda öötsutadi kaksipidi.

Saaga, saaga, saemees,
saeb uue sauna ees,
puudelöhkuja taga järge,
süldaladuja köige viimaks. Hopp!

1. esitus: laulab Juuli Erlach, 60-a, Rahtla külast (Mustjala kihelkond). Kogunud Herbert ja Erna Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 346 g).

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletus:
süldaladuja – riitaladuja


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Timmu-tammu teile

Timmu-tammu teile,
tule omme meile!
Meilt saad sooja saia,
pitka putku piima.

– Ja see oli siis nüüd tammutamine. Kuidas see tammutamine käis? Kus see laps oli?
– Laps oli lihtsalt kahe jala vahel, seljaga vanaisa või vanaema poole. Ja siis hoiti, vanaisa hoidis tal vöökohalt kinni ja … vasakule poole ja paremale poole ja, nii laps siis tammus, üks jalg tõusis ülesse ja nii toimus see siis rütmis.
– Ja kes teile seda tegi?
– Minule tegi seda põhiliselt vanaisa.

Laulab Maie Opkaup, 50-a, Kavandi külast (Jaani kihelkond). Kogunud Janika Oras 1990. a (RKM, Mgn. II 4232 (7)).

Sõnaseletus:
putku – puunõu, kirnu


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Tiritammu teile

Tiritammu teile,
tule omme meile,
meilt saab sooja saia,
pitka putku piima,
laia lasna leiba,
suure tõlla tõrva,
vana ratta rasva,
rasva ja rasva.

Laulab Miia Rand, 71-a, Õeste külast (Karja kihelkond). Kogunud Lilia Briedis 1959. a (RKM, Mgn. II 197 a).

Miia Rand varieerib viisi pidevalt, noodis on toodud üks viisikujudest.

Sõnaseletused:
putku – puunõu, kirnu
lasna – leivalabida


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Timm-tamm teile

Timm-tamm teile,
tule omme meile,
siis saad sooja saia,
pitka putku piima,
vana vankri rasva,
uue tölla törva.

Sedasi oli see tammutamise laul.

Laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 c1).

Sõnaseletus:
putku – puunõu, kirnu

Väike laps seisis tavaliselt tammutaja ees või põlvede vahel. See hoidis last kinni ja kõigutas laulu taktis jalalt jalale.


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Kiisukeine, kassikeine

Kiisukeine, kassikeine,
neljajalgne neiukeine,
vaata minu vaka järge,
kükita mu kerstu peal.
Ma lään ise kiige alla,
kiige alla kiikuma,
üle õrre õõtsuma,
paade peale paukuma.
Kiige all on kenad neiud,
üles kasvand kui roosipaiud.

Ja rohkem pole.

– Millal seda lauldi?
– Lapsele ikka, kui lapse kiigu juures.
– Aga neid teisi, mis te siin laulsite? See „Eilu-leilu” ja?
– Kõik lapselaulud.

1. esitus: laulab Anna Kivi, 74-a, Asva külast (Pöide kihelkond). Kogunud Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 242 e).

Anna Kivi laulab sageli esimest kaheksandiknooti pikemalt, veidi punkteeritult.

2. esitus: laulavad Kuressaare Gümnaasiumi huviringi Inspira 5-7 aastased lapsed Pilvi Karu juhendamisel. „Söit söit söit Sörve poole“ veebikogumiku rahvalaulude osa esitluskontsert 22. mail 2011. aastal.

Sõnaseletused:
vaka – veimevaka või -kirstu
õrre – kiigevõlli
paade – paekivide
paiud – lilled


Kuula:

Kuula laste esituses 2011. aastal:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Äia-päia, lase kiiga käia

Äia-päia, lase kiiga käia
üle mere metsa,
suure kannu otsa,
kannu otsas pesa,
pesa sees oli muna,
munadest saab pojad,
poegadest saab linnud.
Linnud laulvad lahkesti
lastel unelaulusi.
Ää-ää, ää-ää,
ää-ää, tuttu jää!

See käis lihtsalt sinna otsa, et laps magama jääb.

Laulab Lilli Koppel, 66-a, Tahula külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1960. a (RKM, Mgn. II 348 h).

Sõnaseletus:
kannu – kännu


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Uni, uni, uhke ärra

Uni, uni, uhke ärra,
kukulind sa kulla proua,
päästlik oli pesutüdruk,
külmatihane küüritüdruk,
arakas oli taale ammeks,
lagle lasteoidijaks,
tuike oli tuatüdruk,
rebane oli rehepapiks,
unt oli taale ustepoisiks.

Seda pole rohkem, seda sai lapse kätki juures ikke lauldud.

Laulab Liisu Lõhmus, 90-a, Hämmelepa külast (Püha kihelkond). Kogunud Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva 1961. a (RKM, Mgn. II 496 h).

Sõnaseletused:
päästlik – pääsuke
külmatihane – tihane, kes tuleb maja juurde ja sellega külma kuulutab


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Uni tuleb uljudes

Uni tuleb uljudes,
magamine marssides.
Uni toob lapsel uue kuue,
magamine maini särgi.
Uni tuleb uksest sisse,
tagakambrist aknast sisse,
istub lapse huule peale,
kukub lapse kulmu peale!

Laulab Maria Treirat, 78-a, Aleviku külast (Kihelkonna kihelkond). Kogunud Herbert Tampere 1961. a (RKM, Mgn. II 513 b).

Sõnaseletused:
uljudes – hõljudes
maini – maani


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)

Laul sai otsa

Laul sai otsa, laks läks metsa,
suure laia lepa otsa,
mina, vaene, tamme otsa,
tamm kukkus maha, ma jäi ala.

Veel üks kord algusest.

Laul sai otsa, laks läks metsa,
mina, vaene, tamme otsa,
tamm kukkus maha, ma jäi ala.

Laulab Veera Kuusk, 73-a, Asu külast (Kaarma kihelkond). Kogunud Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva 1959. a (RKM, Mgn. II 178 m).


Kuula:

Sõnad: lae alla (.pdf) | Noodid: lae alla (.pdf)